Oluline muudatus Läti õigusturul: advokaadibüroode tulud said avalikuks
Oleme Eestis harjunud, et mitu korda aastas reastatakse advokaadibüroosid küll käibe, kasumi, keskmise palga ja muudegi tunnuste alusel. Mujal Balti riikides on olukord seni olnud vastupidine, aga Läti astus läbipaistvuse suunas suure sammu.
Läti advokaadibüroode eelmise aasta andmed on nüüd avalikud kohaliku äriregistri portaalis. Leedu jätkab siiani andmete mitteavaldamise praktikat. Lugeja võib imestada - kuidas on võimalik, et äriühing pole siiani pidanud enda majandusaasta andmeid avaldama? See ei olegi võimalik, äriühingud peavad nii Lätis kui Leedus oma aruanded avaldama sarnaselt Eestile. Lugeja imestuses oli aga sees varjatud eeldus, nagu oleksid Läti ja Leedu advokaadibürood äriühingud nagu Eestis. See eeldus on ebaõige Leedu advokaadibüroode osas ja oli ebaõige kuni üle-eelmise aasta suveni ka Läti büroode osas. Leedus on siiani ja Lätis hiljutise ajani olid advokaadibürood füüsilisest isikust ettevõtjate lepingulised ühendused. Eesti juriidilises keeles midagi seltsingu laadset.
Põhjused, miks Läti ja Leedu advokaadibürood ei ole asutatud äriühingutena, on ajaloolised. Advokaadid kuuluvad nn vabade elukutsete hulka. Selle mõistega tähistatakse neid ameteid, kus ülikooliteadmisi rakendatakse iseseisvalt, tuginedes oma elukutse kutse-eetika nõuetele. Ja mis peamine – isiklikult vastutades! Tihti tuuakse selliste elukutsete näidetena peale advokaatide välja arhitektid, ajakirjanikud ja arstid. See loetelu võib ajalooliselt õige olla, kuid ei vasta enam nüüdsele ühiskonnakorraldusele. Esiteks ei ole ülikoolides enam ainult klassikalised kolm teaduskonda – filosoofia, meditsiin ja juura, vaid õpetatakse väga erinevaid valdkondi. Teiseks ei saa ühtegi neist elukutsetest enam kvaliteetselt pidada üksinda – ei ole enam arsti, kes oskaks ravida kõiki haigusi, advokaati, kes tunneks kõiki seadusi, arhitekti, kes oskaks projekteerida kõiki ehitisi. Kolmandaks on kutse-eetika nõuded ka paljudel teistel elukutsetel. Ja mis kõige tähtsam – teenuse osutamine äriühingu kaudu, mis tähendab tavaliselt piiratud vastutust, ei välista siiski isiklikku vastust. Eestis saadi juba 1990. aastate alguses aru, et isikliku vastutuse tagamiseks ei ole vaja keelata advokaaditeenuse või arstiabi osutamist läbi äriühingu, vaid tuleb seadusega isiklik vastutus kehtestada.
Nii sätestas juba esimene advokaatide tegevust korraldav seadus „Eesti Advokatuuri kohta“, et advokaadid võivad oma teenust osutada büroo kaudu, kuid vastutavad isiklikult kliendile õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Aasta oli siis 1991. Seepärast olid ka esimesed advokaadibürood Eestis kohe asutatud äriühingutena. Teenuse osutamine läbi äriühingust advokaadibüroo ja isiklik vastutus võeti kaasa ka 2001. a vastu võetud ja tänaseni kehtivasse advokatuuriseadusse. Omaette küsimus on muidugi see, kas tänasel päeval peab advokaat või ajakirjanik või arst isiklikult vastutama. Pean palju õiglasemaks advokaadibüroo vastutust, sest advokaadibüroo võtab äririske, saab kasumit ja peaks ka vastutama (loe mu arvamust siit).
Läti järgis Eesti eeskuju 2021. aasta alguses, lubades asutada äriühingutena tegutsevaid advokaadibüroosid. Seaduse kohaselt vastutavad advokaadibüroodes tegutsevad advokaadid ikkagi isiklikult oma vigade eest. Samas sarnaselt Eestiga peavad advokaadid sõlmima vastutuskindlustuslepingu ja oma võimaliku vastutuse piltlikult öeldes kindlustusandjale tasu eest üle kandma. Erinevalt Eesti regulatsioonist ei tohi advokaadil olla advokaadibürooga töölepingut, sest töölepingu alusel töötamine rikuks advokaadi iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtet. Eestis nii ei arvata, vaid usutakse, et vaatamata bürooga sõlmitud lepingu vormile, suudab advokaat oma tegevuses olla sõltumatu ja lähtuda kliendi, mitte tööandja huvidest. Muide, büroodes tegutsevate advokaatide arvult on Eesti advokaadibürood Baltikumi suurimad. Kui Eesti suurimates büroodes töötab kuni 60 advokaati, siis Lätis ei ole üheski advokaadibüroos üle 30 ja Leedus üle 50 advokaadi. Tõsi, kõikides riikides töötavad advokaatide kõrval büroodes ka mitteadvokaatidest juristid ja tugipersonal, mistõttu suurimate büroode palgalehel on kokku üle 100 inimese.
Mida siis on võimalik öelda Lätis nüüd avaldatud andmete põhjal? Just nagu Eestis, valitsevad Lätiski kolm suurt advokaadibürood – Cobalt, Ellex ja Sorainen. Kui Eestis on suurimate advokaadibüroode kuukäibed miljoni euro ringis, siis Lätis on need väiksemad - poole ja kolmveerandi miljoni vahel. Kuigi Läti on elanike arvult (Lätis 1,9 miljonit, Eestis 1,4 miljonit) ja majanduse suuruselt Eestist ees (Läti SKP 2022. a oli 39,1 miljardit eurot, Eestis 36,1), on advokaadibüroode tulu väiksem. Ilmselt on see seletatav osalt varimajanduse, mis teaduspärast ei vaja eriti advokaatide teenuseid, suurema osakaaluga (Lätis 26,5% ja Eestis 18%) ning turu vähese konsolideeritusega. Advokaadibüroode majandustulemuste läbipaistvamaks muutumine aitab kindlasti kaasa nende nähtuste muutumisele.
Rääkides Läti kolleegidega, tajun nende vastuolulisi tundeid. Esiteks ollakse mures, et advokaadibüroode omanike sissetulekud on saanud avalikuks, need saavad nüüd meediatähelepanu. Teisalt ollakse rahul, et advokaadibürood saavad olla tavapärased äriühingud nagu teisedki teenusepakkujad. Bürokraatiat on vähem ning asjaajamine on lihtsam. Teadmata on, millal aga Leedu sarnase reformiga hakkama saab.
