Riigi IT Keskuse juht: digiriigi ülesehitamiseks vajame haritud IT-insenere

Eesti riik valmistab ette digipööret, mille eesmärk on üles ehitada personaalne digiriik. See tähendab, et riik pöördub inimese kui kodaniku või ettevõtja juurde õigel ajal ise. Digiriigi ülesehitamiseks on aga vaja haritud insenere, kel on põhjalikud teadmised ja lai silmaring, ütleb RITi juht Ergo Tars.

Kui räägitakse IT tööjõu puudusest ja koolitusvajadustest, siis tekib Tarsi sõnul sageli ettekujutus, et jutt käib arendajatest. „IT on märksa mitmekülgsem ja digiriigi teenuste arenguhüppeks on arenduskompetentse pidevalt juurde vaja. Riigisektori IT-d võib vaadelda nagu suure rahvusvahelise ettevõtte IT-d, mis peab katma kõik rollid, mida IT vajab heaks ja turvaliseks toimimiseks. Näiteks selleks, et teenused toimiksid, peab laitmatult töötama alustaristu - võrk, serverid jm koos infoturbega. See seab kõrged ootused taristuteenuste arendamisele ja haldusele,“ selgitab Tars.

Digiriigi arengut silmas pidades ja vajalike ekspertide koolitamiseks avataksegi Tallinna Tehnikaülikoolis tänavu uus võrgutehnoloogiate ja -teenuste magistrikava, kus saab katsetada nii õppetöös kui teadus-arendustegevuses erinevaid platvorme, näiteks 5G võrku ja 6G tuumikvõrgu toega Open5GCore 5G võrku. „Uutes testvõrkudes saab katsetada ja uurida erinevaid teenuste lahendusi nii võrkude, teenuste platvormide kui lõppkasutaja tasandil,“ selgitab Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika ja sidekeskuse õppekeskuse juht Andres Eek.

Tarsi sõnul on uued arengud võrgutehnoloogiates riigi IT jaoks väga olulised ja oodatud. „Iseküsimus on, millal on tehnoloogia piisavalt valmis, et riigil n-ö ree peale hüpata. Uued tehnoloogiad on riigi huviorbiidis juba selles faasis, kus nad ei ole veel massiliseks kasutamiseks küpsed, kuid juba näitavad oma potentsiaali. Riigi IT seisukohast peame nendega olema kursis, neid katsetama ning looma strateegiaid uute tehnoloogiate laialdaseks kasutuselevõtuks. Ehk lühidalt öeldes on hästi oluline teada, mis maailmas toimub ning mida saab riigi heaks kasutusele võtta - mis on efektiivsem, turvalisem ja kasutajale mugavam,“ kinnitab Tars.

Tarsi sõnul on vaja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamiseks haritud insenere. „IT on ja ilmselt jääb alati muudatuste lainele - kord muutuvad arendustehnoloogiad, kord alusarhitektuuri lahendused ja võrgutehnoloogiad. Järjest kriitilisemad on turvalisusega seotud küsimused. Pilvetehnoloogiad on igapäevane nähtus, kuid suurettevõtetes tõstab nende levik alles pead,“ sõnas Tars. „Mida tundlikum ja riskantsem on IT lahendus, seda spetsiifilisemat ja sügavamat kompetentsi on vaja. Samas kasvab ka laia silmaringi vajadus - et hoida n-ö suurt tehnoloogilist pilti ning keskenduda seejuures ka kasutaja kogemusele ja teenuse intuitiivsele ülesehitusele teenuse elutsükli jooksul.“

Tars usub, et tulevikus jagunevad vajadused kaheks. „Meil on oma ala eksperte, kes tunnevad ühte või mitut tehnoloogiat süvitsi, ning ka hübriidseid kompetentse omavaid spetsialiste ehk nn T-kujulise kompetentsiga insenere, kes oskavad panna lahendusi kokku erinevatest komponentidest ning tunnevad hästi tehnoloogiate koostoime loogikaid. Kindlasti on vaja aga häid teadmiseid alustehnoloogiatest, sest ainult tugeva baasi pealt on võimalik ehitada jätkusuutlikke ja skaleeritavaid lahendusi.“

„Meie ootus loodava õppekava rakendamisel on see, et õppekava lõpetajate oskused viivad meid tänasest tulevikku. Nii lihtne see ongi - me vajame inimesi, kes soovivad riigi IT-d veelgi paremaks teha ning näitavad seda oma tegudes. RIT on loodud kompetentsikeskuseks ning pakume võimalust ülikoolis omandatud teadmisi praktikas proovida ning edasi arendada,“ sõnab Tars.

„Värbame aktiivselt inimesi, sest organisatsioon kasvab nii teenuste ümberkujundamise kui ka kasutajate arvu tõusmisega. Vajame häid eksperte just alustaristuga seotud positsioonidele - süsteemi- ja võrguadministraatorid, arhitektid, küberturbe eksperdid,“ räägib Tars. RITi tööle kandideerimisel annab magistrikraad eelise. „Kraad üksi ei anna garantiid inimese oskuste kohta, aga see näitab, et inimene on omandanud teatud erialased teadmised ja ta on õppinud õppima, võtnud ette ja teinud asjad endale selgeks. See, et ITvaldkond on õppimise suhtes nõudlik, ei ole pelgalt IT-le omane, vaid tänapäeva ühiskondlik norm mistahes valdkondades,“ lisab Tars.