Swedbanki analüütik: Balti börsi ettevõtted elavad paralleeluniversumites

Balti börsifirmade majanduslik seis on väga vastandlik, kirjutab Swedbanki Balti aktsiauuringute analüütik Kaimo Aljas blogipostituses.

Balti riikide majandused liikusid aasta alguses ebamäärasel teel. Leedu ja Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) jätkas kahanemist, samas kui Läti majandus näib stagneerumas. Majapidamiste tarbimine taastub tõenäoliselt peagi, kui palgakasv ületab inflatsiooni, kuid eksportijad peavad paremaid päevi veel ootama.

Swedbanki majandusprognoosi järgi näib praegune majanduskasvu madalseis olevat kriisi asemel pigem tagasipöördumine jätkusuutlikumale kasvuteele. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Swedbanki kaetavate ettevõtete mediaankäive mullusega võrreldes 18,3% võrra, mis on vaid mõõdukas aeglustumine võrreldes eelneva, 2022. aasta neljanda kvartali 22,2%-lise kasvuga.

Veelgi muljetavaldavam on see, et kaks kolmandikku Swedbanki kaetavatest ettevõtetest parandasid ka oluliselt kasumlikkust – puhaskasumi aastane mediaankasv esimeses kvartalis oli lausa 67,2% (27,1% neljandas kvartalis). Mediaani ümber täheldavad Swedbanki analüütikud endiselt suuri kõikumisi, mida saab osaliselt seletada võrdlusbaasi ja väikeste numbrite seadusega.

Kes vaatavad optimistlikult tulevikku?

Pärast esimese kvartali tulemusi väljendasid mõningad kaetavad ettevõtted suhteliselt optimistlikku tuleviku väljavaadet.

Näiteks Leedu energiahiid Ignitis jättis oma 2023. aasta kulumieelse ärikasumi EBITDA eesmärgi muutmata (430–480 miljonit eurot), kuid tõstis 2030. aasta tootmisvõimsuste eesmärki 4 GW-lt 4-5 GW-ni ning tutvustas julget 470–550 miljoni euro suurust 2026. aasta EBITDA ootust.

Novaturas aga mitte ainult ei tõstnud oma 2023. aasta EBITDA eesmärki 3–5 miljonilt eurolt 4–6 miljonile eurole, vaid väljastas ka keskpika perioodi sihtvahemiku 5–8 miljonit eurot. Ka pankadelt ootavad Swedbanki analüütikud endiselt tugevat omakapitali tootlust.

Kelle väljavaadetes kohtab ebakindlust?

Samal ajal avaldavad raha kallinemine ning tööjõukulude- ja tooraine hinnakasv teatud ettevõtetele survet. Eesti ehitusettevõtted Merko Ehitus ja Nordecon osutasid ebakindlusele kinnisvaraarenduses, mis tuleneb eluasemete taskukohasuse halvenemisest ja kulude hüppelisest kasvust. Lisaks panid kallimad rahastuskulud kinnisvarafondi Baltic Horizoni loobuma bilansi tugevdamise eesmärgil osadest hästitoimivatest kinnisvaraobjektidest.

Viimaks langesid põllumajandussaaduste hinnad, mis eelmisel aastal toiduohutusega seotud probleemide tõttu taevastesse kõrgustesse tõusid. Koos hindadega kahanes ka Linas Agro kasumlikkus ning ettevõtte lühiajalised väljavaated halvenesid.

Swedbanki kaetavad ettevõtted näivad elavat paralleeluniversumites, kus ühed teenivad märkimisväärset tulu ning teised kannatavad kasumlikkuse vähenemise küüsis. See vaid kinnitab seisukohta, et investeerimisvõimaluste hindamisel Baltikumis tuleb olla ettevaatlik ja läheneda individuaalselt.