Tõnu Mertsina: töötleva tööstuse tootmismaht on langenud nelja aasta tagusele tasemele
Töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud juba üle aasta, täpsemalt alates möödunud aasta juunist, ka mais oli langus aastases võrdluses 13 protsenti. Kuigi kuises võrdluses jäid tootmismahud ligikaudu samale tasemele, ei olnud sellel olulist efekti, analüüsib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui jätta välja 2020. aasta koroonakriis, oli käesoleva aasta maiks kukkunud töötleva tööstuse tootmismaht ligi nelja aasta tagusele tasemele. Samuti on töötleva tööstuse tootmismaht langenud juba alates möödud aasta keskpaigast allapoole pikaajalist kasvutrendi ja see vahe trendiga üha suureneb.
Teiste Euroopa riikide võrdluses on Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus olnud selle aasta esimese nelja kuuga kaugelt kõige suurem. Kui võrrelda pandeemiaeelse ajaga, 2019. aastaga, on Eesti töötleva tööstuse maht ligi protsendi võrra väiksem, tublisti alla Euroopa Liidu keskmise. Teiste Balti riikide ja Põhjamaade vastavad näitajad on meist paremad.
Tootmismahu langust mõjutab oluliselt ehitus- ja kinnisvaraturu nõudluse vähenemine
Nii mais kui ka selle aasta esimese viie kuuga on vähenenud ligi kolmveerandi tegevusalade tootmismahud. Tegevusalade panused, kus tootmismahud suurenesid, on kogu töötlevale tööstusele olnud tagasihoidlikud. Kolmandik kogu töötleva tööstuse tootmismahu langusest tuli mais ja ka aasta esimesel viiel kuul puidutööstusest, kuid suurema mõjuga on olnud ka keemia- ja metallitoodete, ehitusmaterjalide ja elektroonika tootmismahu langus.
Töötleva tööstuse tootmismahu langust mõjutab oluliselt ehitus- ja kinnisvaraturu nõudluse vähenemine, eriti Põhjamaadest. Muuhulgas mõjutab nõudlust Rootsi ja Norra valuutade nõrgenemine, mis on muutnud Eesti toodangu nendel turgudel vähem konkurentsivõimelisemaks. Vähemalt lähikuudel jääb ehitus- ja kinnisvarasektor meie suurematel eksporditurgudel nõrgaks, mis mõjutab ka Eesti ettevõtteid. Kui vaadata kogu tööstussektorit, siis on ebapiisav nõudlus muutunud üha suuremaks majandustegevust piiravaks teguriks.
Kuigi pikemas vaates on rohemajandusele üleminekul ja kliimaeesmärkide täitmisel puidu kasutamine kasulik, on lisaks nõudluse nõrgenemisele pannud mõned Eesti riiklikud otsused meie puidusektori konkurentsis raskemasse olukorda.
Tööstussektorist tulevad hinnasurved vähenevad
Töötleva tööstuse tootja- ja ekspordihinnad on alates eelmise aasta keskpaigast kiiresti aeglustunud ning impordihinnad on läinud isegi langusesse. Samas on töötleva tööstuse ekspordihinnad teinud viimasel paaril aastal meie suuremate kaubanduspartneritega võrreldes suurima tõusu. Samuti näitab Eesti reaalse vahetuskursi tõus meie kaubanduspartnerite suhtes konkurentsivõime üha suuremat halvenemist. Seda kinnitavad ka Eesti tööstusettevõtted, kelle hinnangul halvenes nende konkurentsivõime välisturgudel eelmise aasta teisel poolel järsult ja see pole ka käesoleval aastal paranenud. Küll on aga üldises inflatsioonikeskkonnas positiivne see, et tööstussektori poolt tulevad hinnasurved vähenevad.
Pikemat aega kestnud nõrgale nõudlusele viitab töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse taseme langus, mis jõudis juba eelmise aasta lõpus alla pikaajalist keskmist ja pole siiani paranenud. Ühest küljest tähendab vähenenud tootmisvõimsuste rakendatus väiksemat investeerimisvajadust, kuid sel kevadel avaldatud Swedbanki tööstusuuringu järgi investeeringutega jätkatakse, et parandada oma konkurentsivõimet.
Tööstusettevõtete kindlustunne on jätkuvalt halvenenud
Kui teiste majandussektorite kindlustunde langus on sel aastal stabiliseerunud ja tarbijatel on isegi tasapisi paranemas, siis tööstuse kindlustunne on halvenemist jätkanud. Üha rohkem on nõrgenenud kindlustunne tootmise väljavaate suhtes lähikuudel – kui jätta välja koroonakriisi aeg, on see kukkunud 2009. aasta keskpaiga tasemele. Euroala ostujuhtide indeks, mis aasta alguses näitas teenuste sektori toel paranemist, on hiljuti uuesti suuna halvemuse poole pööranud. Töötleva tööstuse ettevõtete ostujuhtide indeks halveneb üha enam ja ehituse ostujuhtide indeks viitab jätkuvalt väga nõrgale majandusaktiivsusele. Nii Euroopa Liidu keskmine kui ka meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite üldine kindlustunne ei ole küll alates eelmise aasta sügisest enam langenud, kuid pole ka siiani veel paranemise märke näidanud.
Inflatsiooni leevenemine peaks hakkama nõudlust suurendama
Euroala nõndanimetatud üllatusindeks, mis näitab tegelike majandusnäitajate vastavust prognoosidele, on sel aastal järsult halvenenud – avaldatud majandusnäitajad on osutunud ootustega võrreldes üha viletsamateks. Euroala majandusele oleme nii selleks kui järgmiseks aastaks prognoosinud vaid väga tagasihoidlikku kasvu. Rootsi ja Soome majandus peaksid sel aastal vähenema ja ka järgmisel aastal on oodata nõrka kasvu. Välisnõudlus üldisemalt peaks järgmisel aastal paranema. Samas ei ole keskpankade intressimäärade tõstmise ja rahapoliitika karmistamise mõju veel täielikult majandusse jõudnud ning see võib hakata üha enam majandustegevust pärssima. Küll aga peaks inflatsiooni leevenemine nõudluse suuremist ja majanduskasvu tasapisi toetama hakkama.
