Neli miljardit eurot riigilt ettevõtetele. Riigikontrolli hinnangul liigub raha läbipaistmatult

Riigikontrolli hinnangul on riik viimase kümne aastaga ettevõtetele andnud mitu miljardit eurot toetust, kuid puudulike andmete tõttu pole ülevaadet, millistest allikatest ja kui palju on toetusi jagatud.

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite saatis täna rahandusministrile märgukirja, kus käsitleb probleeme ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega. Peakontrolör palub kirjas ministril pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on.

Praegune olukord pärsib läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist. „Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase kümne aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000-le Eesti ettevõttele rohkem kui 4 miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali. Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta,“ seisab märgukirjas.

Riigikontroll lisas märgukirjale ka tabeli 121 000 kirjega aastatest 2013–2020, mis on kokku pandud auditeeritavate tehtud väljavõtete põhjal. Need on tehtud vastuseks riigikontrolli päringutele riigiabi registrist olevatest andmetest ja riigiabi registris sisalduvatest toetuse andjate enda andmetest. Riigikontroll rõhutab, et ei ole ise teinud eraldi toiminguid, mis võimaldaksid kinnitada, et ühel või teisel andmereal toodud info on korrektne ja täielik. Tabel lihtsalt näitlikustab, millist infot sisaldasid toetuste kohta registrid hetkel, mil toetusandjad auditi käigus päringutele vastuseks väljavõtteid tegid. Riigikontroll on tabelist välja jätnud alla 1 euro suurused „toetused“.

Märgukirja täistekst (05.07.2023)

Probleemid ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega

Austatud rahandusminister

Riik on aastate jooksul toetanud avaliku rahaga ühel või teisel eesmärgil paljusid ettevõtteid, viimastel aastatel on toetused olnud fookuses seoses COVID-19-pandeemia ja selle tagajärgede leevendamisega. Nende pandeemia-aegsete toetuste kohta on riigikontroll teinud ka mitmeid ülevaateid ja analüüse.[1] Et ettevõtete toetamine pole aga vaid erandlik COVID-19-aegne nähtus, asus riigikontroll 2022. aasta sügisel ette valmistama laiemat tagasisidet andvat analüüsi[2] selle kohta, milline on olnud riigi antud toetuste mõju ettevõtete käekäigule ja seeläbi ühele või teisele majandussektorile ehk mida ja mil viisil maksumaksjate rahaga ettevõtete toetamine ühiskonnale majanduse eri osade arengu ja muude sotsiaalmajanduslike mõjudena tagasi on toonud. Selle analüüsi tegemiseks oli vaja kõigepealt välja selgitada, kui palju ja millisel eesmärgil on riik viimase kümne aasta jooksul rahaliselt Eesti ettevõtteid toetanud.

Kahjuks tuli riigikontrollil tõdeda, et praegu ei ole võimalik mõistliku aja- ja ressursikuluga kavandatud analüüsi teha ning auditiaruannet koostada, sest selle eelduseks olevat terviklikku ja tõest andmestikku, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud, polnud puuduste tõttu ettevõtete toetamise andmetes võimalik koostada. Riigikontroll loodab teema juurde naasta niipea, kui andmete kvaliteet seda võimaldab.

Palun teid kui eelarvepoliitika, majandusanalüüsi ja riigiabi eest vastutavat ministrit pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist.

Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase 10 aastaga andnud kümnete eri asutuste[3] kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui 4 miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali. Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta.

Täpsemalt on peamised probleemid, mis on seotud ettevõtete toetamise andmetega, järgmised:

1. Riigikontroll tuvastas riigiabi registri[4] kui toetuste keskse infosüsteemi abil ligi 50 riigiasutust, sihtasutust, ametit, riigi äriühingut, kohaliku omavalitsuse asutust jm avaliku sektori üksust, kes on ettevõtete toetamiseks raha jaganud, kuid kelle andmed antud toetuste kohta ei ole täielikud ega usaldusväärsed, sest abi andjad kasutavad raha jagamise üle arvepidamiseks erinevaid printsiipe. Osa toetusandjaid esitab riigiabi registrisse vaid ettevõtetele määratud toetussummad, teised aga kajastavad ka tegelikud väljamaksed. Samuti ei korrigeerita sageli andmeid tagantjärele tegelikkusele vastavaks, näiteks tagasinõuete ja -maksete korral.

2. Ettevõtteid toetavaid asutusi on ilmselt rohkem, kuid nende hulk ei ole teada, sest kõik toetusandjad ei esita andmeid riigiabi registrisse. Näiteks ei pruugi olla tõene registri info, et viimase kümne aastaga on ettevõtteid toetanud vaid väiksem osa kohalikest omavalitsustest. Riigikontrollile nähtus, et riigiabi registrit ei täideta muu hulgas vähese teadlikkuse tõttu: toetusandjad ei ole kursis, et andmed toetuste kohta tuleb üldse kuhugi saata. Osa toetuste andjaid tõdes ka, et nad ei tea, kui järjepidevalt ja mille alusel andmeid riigiabi registrile esitada.

3. Toetusandmete sisestamine riigiabi registrisse on veaohtlik ning koormav nii abi andjale kui ka registri vastutavale töötlejale rahandusministeeriumile. Andmete liikumine toetusandja ja registri vastutava töötleja vahel ei ole valdavalt automatiseeritud ning toimub käsitööna, mis on aja- ja töömahukas ning võib kaasa tuua eksimusi andmetega ümberkäimisel ja ebatäpsusi registris.

4. Lisaks riigiabi registri puuduste kõrvaldamisele tuleb mõelda, kuidas luua riigilt ettevõtetele antavatest toetustest täielikku pilti, sest ka riigiabi registri puuduste likvideerimise korral ei oleks sinna koondatud kõik toetusandmed. Riigiabi reeglite põhjal jäävad riigiabi registrist välja mitmed toetusvaldkonnad, mille meetmetest ettevõtted raha saavad; toetuse andjatel endil on aga info kogumisel erinevad eesmärgid ning talletamiseks erinevad süsteemid. Vajadust teabevahetuse süsteemseks korraldamiseks ei ole seni nähtud. Keskne riigiabi register ei olegi mõeldud instrumendina, mis koondaks ettevõtete toetuste andmed, et riik saaks nende põhjal kujundada täpsemaid ja mõjusamaid toetusmeetmeid. Riigiabi register on loodud eelkõige Euroopa Liidu reeglite järgi antud riigiabi kohta Euroopa Komisjonile raporteerimiseks ja vähese tähtsusega abi arvestamiseks. Riigiabi registrist jäävad välja toetused erandina käsitletavatele valdkondadele nagu põllumajandus, kalandus, metsandus ja transport, sh näiteks vaadeldud perioodil pea kolmandik keskkonnainvesteeringute keskuse antud toetusi. Iga toetusandja koondab toetusinfo oma vajadustest ja äranägemisest lähtuvalt erineval kujul, milleks võivad olla näiteks kliendihaldussüsteem, raamatupidamis­andmed ja vabas vormis Exceli tabelid. Mõnel juhul sisaldavad toetuste infot vaid asjaomase ministri käskkirjad ja määrused, mis on kohati kättesaadavad dokumendihaldussüsteemis PDF-failidena. Osa riigiabi registris kajastatud toetusi ei sisaldu omakorda toetust andnud asutuse infosüsteemides või ei ole raamatupidamisandmetest väljavõetavad: näiteks maksusoodustused või osutatud teenused, kus raha toetuse andja ja saaja vahel ei liigu. Samas käsitleb sellise soodustuse/teenuse mõju rahalise toetusena Euroopa Liidu riigiabi reeglistik.

Riigikontroll soovitab teil kui rahandusministril koostöös asjaomaste ministritega leida andmete kogumise ja kasutamisega seotud kitsaskohtadele lahendused, et ettevõtetele suunatud toetuste kujundajatel ning rakendajatel oleksid paremad võimalused olla kursis, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud; et jagada rahalist tuge läbipaistvalt ja kaalutletult ning veenduda eraldatud toetuse kasus nii ettevõtetele kui ka riigile.

Riigilt ettevõtetele suunatud toetuste tervikinfo koondamine ja analüüs, sh ülevaate omamine välistoetuste ja riigisisese raha rollist abi andmisel, soodustab riigikontrolli arvates ka Euroopa Liidu toetuste kavakindlat ja mõjusat rakendamist.

Lugupidamisega

Märt Loite
Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör