Uus automatiseeritud tehnoloogiakeskus on oluline investeering (väärtuses 155 mil €) tuleviku tehnoloogiate arendamiseks, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimendamiseks.

50 000 ruutmeetri suurust targa tootmise keskust Ülemiste Citysse hakatakse 2024. aastal ehitama jätkusuutlikkusest ja keskkonna sõbralikkusest juhindudes. Valmimistähtaeg on 2026. aasta alguses.

Kõik Ericssoni funktsioonid Eestis koondatakse kokku ühte tehnoloogiakeskusse, mis hõlmab teadus- ja arendustegevust (R&D), sidevõrgu seadmete testimislaboreid, uute toodete tootmist ja kontorihoonet. Ericssoni strateegia on jõuda uue automatiseeritud ning jätkusuutliku tehnoloogiakeskuse loomiseni Euroopas, mis on uusimate tehnoloogiate käivitusplatvormiks ning ühendavaks lüliks tootearenduse ja klientide vahel. Investeering tulevikutehnoloogiatesse ja jätkusuutlikkusse loob täiendavad võimalused innovatsiooniks ja automatiseerimiseks. Juba täna on 40% maailma uusimatest 5G toodetest Tallinnas arendatud, industrialiseeritud või toodetud, mis näitab Ericssoni Eesti strateegilist rolli globaalses tarneahelas ja 5G juurutamise liidripositsioonis.

Uue Euroopa nutika tehnoloogiakeskuse rajamine toob eeldatavasti kaasa süsihappegaasi heitkoguste vähenemise kuni 70% võrreldes kõigi nelja olemasoleva Tallinna üksusega. See toetab Ericssoni 2030. aasta eesmärki olla oma tegevuses süsinikuneutraalne tänu jätkusuutlikule ja energiatõhusale disainile. Peamised ehitusomapärad hõlmavad näiteks madala süsinikusisaldusega puittalade kasutamist (mis tagavad konstruktsiooni tugevuse ja ühtlasi vähendavad keskkonnamõju) ja päikesefarmi katusel.

Ericsson sai plaanile heakskiidu ka Eesti Majandus- ja infotehnoloogiaministrilt. Minister Tiit Riisalo külastas Ericssoni 3. juulil ja kommenteeris: „Eesti jaoks on Ericssoni kõrgtehnoloogilise tootmise rajamine tulevikku suunatud Ülemiste linnakusse suurepärane näide järgmise põlvkonna majandusest. See on käegakatsutav näide rohepöördest, Eesti tugevast seosest uute tehnoloogiatega ja tõmbekeskusest, mille ümber saavad areneda teised ettevõtted.“

Sirli Männiksaar, Ericsson Eesti tegevjuht:

See on oluline samm Ericssoni jaoks aga ka kogu tehnoloogiasektorile Eestis ja Euroopas. Tulevikutehnoloogiad, uusimad 4G ja 5G tooted valmivad just siin Tallinnas koostöös rahvusvaheliste R&D üksuste, partnerite ning klientidega. Lausa 40% kogu Ericssoni uutest toodetest, mis lähevad klientidele üle maailma, on Tallinna tooteportfellis ning see näitab Eesti võimekust ja rolli globaalses pildis. Meil on üle kahe tuhande kahesaja töötaja, sealhulgas palju unikaalset ning rahvusvahelist inseneride kompetentsi. Uus automatiseeritud tehnoloogiakeskus Euroopas toob laialdasemat perspektiivi ja võimalust ülemaailmseks koostööks, tugevamaks tarneahelaks, kliendisuheteks. Meie visioon on edendada tuleviku tehast, mis pole mitte ainult täielikult automatiseeritud ja innovatsioonist juhitud, vaid ka jätkusuutlik. See on ka tuleviku töökoht, mis seab esikohale koostöö, töötajate heaolu, mitmekesisuse, kaasamise ja võrdsuse ning on atraktiivne kohalikul ja ülemaailmsel talenditurul. Püüame tabada järgmise generatsiooni tehnoloogia ja innovatsiooni olemust ning kirge, luues Ülemiste Citys ainulaadse tootmisest, laboritest ja kontorist kombineeritud töökeskkonna, mis võimaldab meeskondadel olla edukas, suurendab kõikide töötajate tööõnne, arengut, kuuluvustunnet ning meelitab kohale talente üle maailma. See saab olema meie uskumatu uus kodu!

Kadi Pärnits: Ericssoni hiigelinvesteering Ülemiste Citysse kuulub Eesti tehnoloogiasektori aegade olulisemate investeeringute hulka

„Ericssoni uus targa tootmise ja tehnoloogiakeskus, mis aastaks 2026 Ülemiste Citysse kerkib, on kahtlemata kogu Eesti kontekstis üks aegade märkimisväärsemaid investeeringuid.

Talentidele väärika ja innovatiivse keskkonna nimel on Ülemiste Citys aastaid tööd tehtud. Ometi on Ülemiste City ja ülejäänud tarkade eraettevõtete pingutustest üksi vähe, et globaalsed peakontorid ning tehnoloogia ja targa tootmise hiiud meid üles leiaksid ja oma arenduskeskused just siia looksid. Need, kes taoliste suurinvesteeringute nimel töötavad, teavad hästi, et konkurents on selles vallas tihe ja võitlus karm. Niisiis peavad nii EAS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium – teisisõnu riik, aga ka Tallinna linn – selle nimel pingutama, et Eestis oleks taolist tarka tööd, konkurentsivõimelist head palka, koostööd teadusega ning arenemisruumi ja võimalusi talentidele.

Kõik meie tugevused Eestis – meie töökus, nutikus, tehnoloogiateadlikkus, vähene bürokraatia ja paindlikkus, (veel) mõnus ja piisavalt jahe kliima, hea haridussüsteem ning selle sidusus eraettevõtluse ja teadusega lisaks soodsale majanduskliimale saavad selliste arenduste loomise üle otsustamisel määravaks kui konkureerime kas teiste Euroopa riikide, Aasia või Aafrikaga.

Kogu eelpool nimetatu, aga lisaks ka kõik vaid 10 minuti kaugusel olevad vajalikud teenused ja teadmistepõhine talendikeskne ökosüsteem on see, mida täna Ülemiste City Ericssonile ja taolistele hiidudele pakkuda saab. Globaalsed suurettevõtted on juba mõnda aega tagasi suunanud fookuse jätkusuutlikkusele ning seadnud rohepöörde vallas eesmärke, millest ka meil Eestis palju õppida on ning oleme sunnitud muu maailmaga tempos püsimiseks tegema võrdlemisi lühikese aja jooksul olulisi muutuseid. Ericssoni arendusel on ambitsioon olla aastaks 2030 süsinikneutraalne ning Ülemiste Citysse, kuhu oleme seadnud nii keskkonnale kui arendustele kõrgeimad jätkusuutlikkuse standardid ja kus juhitakse ressursse teadlikult, on seesugune projekt mitte ainult strateegiliselt sobilik, aga ka eeskujuks ülejäänud tööstussektorile.

Hetkel on Ülemiste Citys 15 peakontorit, kuid linnaku võimekus ja potentsiaal kasvab veelgi, kui Ülemistele kerkib esimene kõrghoone sümbioosis RailBaltica terminali ja kaubanduskeskuse laiendusega Euroopa väljakule.“

Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena