Saarioinen: puhaste tööriieteta ei läbi kvaliteedikontrolli ükski meie pannkook ega salat

Kui enamikus tootmisettevõtetes on tööriiete eesmärk kaitsta inimest, siis toidutööstuses peab meeskonnaliikmete rõivaste abil tagama ka toiduohutuse ja -kvaliteedi. Saarioinen Eesti personalijuhi Marelle Pihlaku kinnitusel nõuaks kõikide toiduohutuse ja -kvaliteedi standardite jälgimine tööriideid ostes ja neid ise pestes tipptasemel pesumaja ning omajagu inimesi, mistõttu on ettevõte otsustanud jätta selle ülesande Lindströmi ekspertide hooleks.

Parima toiduaine konkurssidel võidutsenud Mamma mugavustoite valmistav Saarioinen järgib võrreldes mitme teise toiduainetööstusega rangemaid toiduohutusnõudeid, sest nende toodang valmib paljuski käsitööna. Marelle Pihlak nendib, et ükski armastatud Mamma pannkook ega salat ei jõuaks poelettidele ega konkursipoodiumidele, kui muude meetmete kõrval poleks pööratud väga teravat tähelepanu töörõivastele ega nende nõuetekohasele hooldusele.

„Tööstused, kus toit liigub mööda metalltorusid või seda kuumtöödeldakse, saavad läbi mõnevõrra lihtsamate standarditega. Aga võileiba ei ole kuidagi võimalik valmistada, ilma et inimene poleks toiduga otseses kontaktis. Seetõttu peame suutma tagada 100% hügieenilise ja ohutu tootmiskeskkonna ning ära hoidma igasuguse võimaluse, et toit saastub, puutub kokku väliste faktoritega või sellesse satuvad võõrkehad. Selleks jälgime oma tootmises väga täpselt standardeid ISO 9001 ja ISO 14001 ning FSSC 22000 toiduohutusjuhtimissüsteemi ja oleme endale ning partneritele kehtestanud isegi standarditest rangemad nõudmised,“ selgitas Pihlak.

Ta lisab, et kvaliteedikriteeriumidele vastavust peab iga tarnija oma protsessikirjelduse ja regulaarsete mikrobioloogiliste testidega tõestama. Lisaks korraldab Saarioinen periooditi ka partnerite juures auditeid, et oma silmaga kõikide nõuete järgimises veenduda.

Kahekihiline kaitse

Tema sõnul algab toiduohutuse tagamine tööriiete puhul juba sellest, millisest materjalist on rõivad valmistatud. See peab olema vastupidav, samas hingav ja nahasõbralik ega tohi tekitada staatilist elektrit. Kõrgeima hügieeniastmega töötsoonides on töötajatel Pihlaku sõnul seljas kaks kihti töörõivaid. Riiete kihtides ei ole ühtegi nähtavat nööpi, trukki, lukku või muud elementi, millest võib saada või kukkuda toidu sisse võõrkeha.

Saarioineni personalijuhi kinnitusel vahetavad töötajad kõrgeima hügieeniastmega tsoonides riiete pealmist kihti iga päev. „Riided on määrdumise paremaks nähtavuseks helevalged ja kui need saavad mõne toiduaine või allergeeniga kokku, tuleb riideid mõnikord isegi mitu korda päevas vahetada. Seega peab igal töötajal olema töörõivaid kapis mitu komplekti,“ lisas ta.

Igasugune pesu tööriideid hügieeniliselt puhtaks ei tee. Lindströmi toiduvaldkonna juhi Lisette Vahari sõnul on Lindström seadistanud oma tootmises arvukalt erinevaid pesuprogramme vastavalt sellele, millisest materjalist ja millise valdkonna tööriietega on tegu.

„Toiduainetööstuse tööriided on enamasti kõrgeima puhtusklassiga – meie töötajad peavad toiduainetööstuse rõivaid hooldades kandma kõiki isikukaitsevahendeid, et vältida omakorda nende riiete kaudu toidu saastumist ettevõtetes kohapeal. Esemeid tuleb pesta piisavalt kõrge temperatuuri ja tõhusate pesuainetega, aeg-ajalt valge värvi säilitamiseks ja tõrksamate plekkide eemaldamiseks ka valgendada. Kui reklaamides on kõik õnnelikud, et nende riidetest ja voodipesust õhkub lillelõhna, siis töörõivaste puhul on igasugune lõhn välistatud – ei meie pesumajas ega ka riietelt leia lillelõhna ega keemiliste vahendite jääke,“ selgitas Vahar.

Töörõivad vastavalt ohutusstandardile

Lindströmi esindaja sõnul on töö- ja toiduohutusstandardite viimaste uuendustega kursis olemine ning hügieeninõuete väga hoolikas jälgimine osa ettevõtte igapäevatööst. „Kogume pidevalt infot arengute kohta oma Baltimaade, Euroopa ja ülejäänud maailmas tegutsevatest üksustest, vaatame üle oma rõivaste kollektsioone, et suudaksime alati uuendustest sammuke ees olla,“ rääkis ta.

Lisette Vahar tõdeb, et toiduainetööstuse esindajatega tööriiete komplekte valides uurib ta seetõttu alati, milline on ettevõtte pikaajalisem äristrateegia ja millised lähiaastate arenguplaanid.

„Erinevate uudistoodete valmistamine või sisenemine uutele turgudele võib sageli kätkeda ka täiendavaid toiduohutuse sertifikaatide nõudeid. Kui näiteks tean, et ettevõte võib lähiaastatel hakata taotlema valdkonnas kõige rangemaks peetavat BRC-sertifikaati, oskan soovitada sellest lähtuvalt kohe ka töörõivaste kollektsiooni ja hoolduslahendust,“ sõnas Vahar.

„Oleme klientidelt kuulnud, et toiduohutuse audiitorid juba teavad, et kui tööriiete teenuse eest kannab hoolt Lindström, siis sealt mingeid üllatusi oodata ei ole. See tagasiside teeb muidugi rõõmsaks, aga kindlasti mitte laisaks – peame pidevalt pingutama, et minimeerida kõik riskid ning vältida inimfaktorist tingitud vigu,“ kinnitas Lindströmi esindaja.

Tekstiil hakkab asendama plasti

Vahari sõnul on tööriiete teenus küll pidev sujuvalt toimiv teenus, aga ta püüab alati leida võimalusi, kuidas töörõivaste abil toiduainetööstusele veel rohkem väärtust pakkuda. Korralikult hooldatud ja vastupidav tekstiil suudab juba täna, aga veel enam tulevikus asendada mitmeid ühekordseid tooteid ning vähendada seeläbi toiduainetööstuse keskkonnamõju.

„Näiteks käib juba täna tihe töö, et luua korduskasutatavad juuksevõrgud ja vett tõrjuvast tekstiilist kätised, mis asendaks plastist versiooni, või pikkade varrukatega kindad. Selline arendus käib alati käsikäes meie toiduainetööstuse klientidega – nemad annavad märku, kust king pigistab, meie pakume lahenduse ning koos lahendust testides jõuame töötava teenuseni,“ sõnas Vahar.

Keskkonnajälje vähendamine on ka Marelle Pihlaku sõnul oluline teema, millega toiduainetööstus üha rohkem tegeleb. Otsitakse võimalusi, kuidas muuta pakendid loodussäästlikumaks, kuidas kulutada vähem vett, elektrit, paisata atmosfääri vähem CO₂.

„Kuigi paljud tööstusharud ei näe täna veel tööriideid kui faktorit, mis nende keskkonnajälge mõjutab, siis tegelikult on tekstiili tootmine üks maailma kõige jäätmerohkem valdkond. Meie jaoks oli väga rõõmustav uudis, et meie kriteeriumide järgi kasutuskõlbmatuks muutunud riided mitte ei lenda põletusahju või prügimäele, vaid Lindström töötleb need ümber uueks niidiks ja kangaks. Saarioineni käsutuses on ühtekokku ligi 3000 riideeset ehk pea 2,5 tonni töörõivaid – tahame olla kindlad, et need ei koorma ühel ega teisel moel meie planeeti,“ ütles Pihlak.

Tööriiete rent aitab keskenduda toidule

Tema sõnul on tekstiilirenditeenus Saarioineni jaoks ainuvõimalik tööriiete tagamise lahendus ning rõivaste ostmist ja ise pesemist nad kaalunud ei ole.

„See nõuaks eraldi pesumaja ehitust ja hulga inimeste tööaega. Me ei taha tegeleda pesu pesemisega, sest meie fookus on puhtast toorainest ja südamega tehtud kvaliteetse toidu valmistamisel. Lindström keskendub tööriiete rendi- ja puhastusteenuse pakkumisele ning see tuleb neil hästi välja. Lindströmi täisteenus tagab, et meie töötajatel on alati omanimelises kapis puhtad riided. Lisaks oleme väga rahul sellega, et kõik tööriided on digitaliseeritud ja saame igal ajahetkel eLindströmi keskkonnas veenduda nende korrektses hoolduses – ka see aitab meil olla kindel, et üks oluline osa toiduohutusest on koostöös partneriga tagatud,“ lisas Pihlak.