Vanemökonomist Liis Elmik: hinnatõus on endiselt liiga kiire

Hinnatõus muutus juunis lõpuks ühekohaliseks, kuine hinnatõus oli aga endiselt väga kiire. Palgakasv ületab taas hindade tõusu. Swedbanki klientide keskmine netopalk on aastaga kasvanud kümnendiku võrra, analüüsib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Hinnad kerkisid juunis eelmise aastaga võrreldes 9% ja maiga võrreldes 0,7%. Kaubad ja teenused kallinevad kodumaise hinnasurve toel. Energia ja importkaubad maksavad samapalju kui aasta tagasi.

Hindade nii kiire kasv võib olla kasulik üksikutele müüjatele, ühiskonnale tervikuna tähendab see aga heaolu langust. Eesti tööstuse hinnang oma konkurentsivõimele on rekordiliselt madal. Murettekitav on ka asjaolu, et ettevõtete käibed olid aprillis ja mais aastatagusest väiksemad, seda hoolimata hindade tõusust.

Kuine hinnatõus kiirenes hooajaliste tegurite tõttu. Värske puu- ja köögivilja jõudmine turule tõstis toidu maksumust. Värske toidukraam on aastatagusest oluliselt kallim, seda nii põua kui ka üleüldise hinnatõusu tõttu. Suvehooaja algus on kergitanud ka turismi ja meelelahutuse hindu. Rõivaste ja jalatsite soodusmüügid olid juunis eelmise aastaga võrreldavas suurusjärgus.

Toiduainete hinnad kasvavad jätkuvalt, kuigi konkurents toidukaupluste vahel on tihe ja tarbijad ostavad odavamaid tooteid ja väiksemaid koguseid. Samas on tarbijaid sõjapõgenike ja turistide tõttu varasemast rohkem, palkade kasv kiire ja tööpuudus madal.

Hinnatõus aeglustub vähehaaval. 2023. aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10 protsendi võrra. Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toidu kallinemine. Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal.