AI ehk tehisintellekt – kas põhjus muretsemiseks või hoopis kohustuslik investeering?

Kuigi tehisintellekti (AI) mõiste ei ole midagi muut ja selle arendamisega on tegeletud juba aastaid, on teema viimase poolaasta jooksul eriti kuumaks läinud. Küsimustele, kas sellest saab maailma muutev megatrend, oht paljude inimeste töökohale või hoopis edukas investeering, ei tea õiget vastust keegi, kirjutab LHV maakleritegevuse praktikant Tristan Filantšuk.

Eelmise aasta lõpus tõelise tehisintellektide ralli vallandanud ChatGPT lansseerimine põhjustas palju elevust. Need, kes asja kiiresti käsile võtsid, kõvasti eksperimenteerisid ja asja endale selgeks tegid, kasutavad täna erinevaid vestlusroboteid juba igapäevaste abilistena nii töö, kooli kui ka muude igapäevaste küsimuste lahendamisel. Huvi AI-ga seotud investeeringute vastu on kasvutrendis, ent potentsiaalsete negatiivsete külgede tõttu jagub ka valdkonna kohale ka murepilvi.

Positiivsed võimalused

Võimalus tehisintellekti arengut positiivselt ära kasutada on väga paljudes valdkondades, alates tervishoiust või julgeolekust kuni turunduseni välja. Peamine märksõna, mis aga tehisintellekti tõelise potentsiaali kokku võtab, on andmerohkus. Ehk kui andmeid on sedavõrd palju, et inimestel käib nende töötlemine üle jõu või võtab ebamõistlikult palju aega, saabki appi tulla tehisintellekt.

Näiteks Lemonade Insurance (LMND) on maailma esimene täielikult AI-tarkvaral töötav kindlustusteenuste pakkuja. Nende eesmärk on olla uue põlvkonna teerajaja ja seljatada arusaam, et kindlustusteenused on sisult keeruliselt ja protsessid aeganõudvad. Kogu ettevõtte suhtlus kliendiga toimub läbi vestlusrobot Maya, kes on abiks igal sammul alates poliisi valimisest ja sõlmimisest kuni kahjukäsitluseni välja.

Ka personaliosakondade töö on palju keerulisem, kui pealtnäha paistab. Töötajad on produktiivsemad, kui nad on rahul oma tööandjaga. Produktiivsuse tõus omakorda on kasulik ettevõttele, toob kaasa ka kõrgemad palgad ning tõstab kogu ühiskonna elatustaset. Selleks, et tööandjatel oleks võimalus leida sobivad töötajad, on Workday (WDAY) nimeline ettevõte välja töötanud AI poolt juhitud analüütilise süsteemi, mis pakub suurettevõtete personaliosakondadele vajalikke tööriistu ja tarkvara, mille abil teha andmepõhiseid otsuseid.

Sõnapaare AI-aktsiad ja AI-investeering sisestatakse otsingumootorisse järjest rohkem. Peale Microsofti (MSFT) ja Alphabeti (GOOG), kes on seotud vastavalt ChatGPT ja Bard robotitega, püütakse kasu leida ka kiibitootjatest, nt Nvidia (NVDA) ja Advanced Micro Devices (AMD), ning pilve- ja salvestustehnoloogia arendajatest, kellest populaarsemad on näiteks IBM (IBM) või Micron Technology (MU).

Põhjused muretsemiseks

Ent just andmekeskuse ülalpidamine on AI jaoks suurim kuluallikas. Analüütik Dylan Patel on välja tulnud ligikaudsete arvutustega, mis ütleb ChatGPT ülalpidamiskuluks 700 000 dollarit päevas.

Rääkides veel potentsiaalsetest riskidest, mida tehisintellekti kiire areng kaasa võib tuua, siis kahjuks on neidki palju. Kuigi inimeste loomingulisust, probleemide lahendamise ja olukorraga kohanemise oskust ei suuda AI ilmselt kunagi päriselt asendada või ületada, siis on palju oskusi, mida tehisintellekt on võimeline kerge vaevaga rakendama. Nende kontrolli all hoidmine pole aga sugugi kerge ülesanne ning suurt ohtu kujutavad erinevad AI-tööriistad nii demokraatiale, propaganda levikule kui ka autoriõiguste kaitsele.

Kui inimestel on nii ajakasutuse kui füüsiliste omaduste poolest seatud teatud võimekuse piirid, siis tehisintellektil pole piiri, kui targaks see võib saada. Just kontrolli kaotamine on üks peamisi ohte seoses tehisintellektide võidujooksuga, mistõttu on juba paljud eksperdid kutsunud üles AI-de arendamist peatama või vähemasti piirama.