Läti notarid keelduvad sageli Vene kodanike kinnisvara müümast. Eesti notarite koda: absoluutset keeldu ei ole

Paljud Vene ja Valgevene kodanikud on pärast Ukraina sõja algust soovinud oma kinnisvara Lätis maha müüa. Sageli pole see aga võimalik, eelkõige sanktsioonide tõttu. Ka Eesti notarid lähtuvad Euroopa Liidu piirangutest.

Üha sagedamini seisavad Venemaa ja Valgevene kodanikud silmitsi olukorraga, et Läti notarid keelduvad kinnitamast kinnisvaratehinguid ning väljastamast vajalikke volikirju. Läti Delfi uuris lähemalt, miks.

Olukord on keeruline

„Absoluutselt igal inimesel, ka Venemaa ja Valgevene kodanikul, on õigus oma vara käsutada – anda see teistele kasutamiseks, müüa, kinkida, vahetada vms, välja arvatud juhul, kui omaniku suhtes kohaldatakse sanktsioone,“ kommenteerib Läti notar Dace Elksne. Ta rõhutab, et Läti notarid abistavad võimaluste piires kõiki kliente, kes nende poole pöörduvad. Kui teenust ei ole mingil põhjusel võimalik osutada, siis selgitatakse keeldumise põhjuseid.

Ta ei salga samas, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse tuleb „arvestada erinevate nüansside ja sanktsioonidega“. Piirangud võivad negatiivselt mõjutada Venemaa ja Valgevene kodanike omandiõiguste muutmist või dokumentide vormistamist.

Sanktsioonid takistavad

Olulisemad aspektid, millega arvestada, kui kinnisvaramüüja on Venemaa või Valgevene kodanik, on seotud rahaliste piirangutega. Nimelt on Euroopa Liit (EL) seadnud piirangud, mis näevad ette, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ei tohi teha tehinguid, mille summa ületab 100 000 eurot.

On ka olukordi, kus kinnisvaraga tehingu tegemine on keerulisem, kuna inimesel puudub pangakonto väljaspool Venemaad või Valgevenemaad. „Praegu on kõige keerulisemas olukorras inimesed, kelle pangakontod on ainult Venemaal või Valgevenes,“ räägib Elksne. Sageli nad ei pääse sanktsioonide tõttu sellele rahale ligigi.

Notar võib, aga ei pruugi dokumenti väljastada

Samal ajal soovivad paljud kliendid korteri eest raha saada sularahas, et see siis üle piiri viia. Tasub aga meeles pidada, et sularaha üle piiri viimisele kehtivad samuti piirangud ja kui neid ei järgita, võib see viia kriminaalkaristuseni.

Selleks, et dokumente saaks Venemaal ja Valgevenes kasutada, peavad need olema notari poolt kinnitatud. Teiseks tuleb järgida sanktsioone. Igat juhtumit hinnatakse individuaalselt – notar võib konkreetse dokumendi väljastada, aga ei pruugi.

„Hetkel on kõik need küsimused väga keerulised nii juriidiliselt, praktiliselt kui ka emotsionaalselt,“ tõdeb Dace Elksne.

Eesti notarid lähtuvad EL-i sanktsioonidest

Eesti notarite koja tegevdirektor Eve Strang sõnab, et notarid lähtuvad Venemaa kodanikega tehingute tõestamisel ennekõike Euroopa Liidu sanktsioonidest ja seadusest. „Absoluutset keeldu Venemaa kodanikele tehingute tegemiseks ei ole Eestis ega EL-i sanktsioonidega kehtestatud. Samuti ei ole üldjuhul keelatud tehingud Venemaa kodanikele, kellel on Eesti (või mõne teise EL-i riigi) elamisluba,“ selgitab ta.

Isegi, kui tehing peaks jääma alla 100 000 euro, on siiski keelatud tehingu tegemine isikutega, kes on personaalselt kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja, lisab Strang.

„Venemaa pankadesse ülekannete tegemine võib olla takistatud mitmel põhjusel. Mitmed Venemaa pangad on kantud sanktsioonide nimekirja ning seetõttu nende pankade kontodele ülekandeid teha ei saa,“ selgitab Strang. Samuti ei ole tema sõnul välistatud, et ka teistesse Venemaa pankadesse ei saa ülekandeid teha, kuna neid ei aktsepteerita Eesti või mõne välisriigi krediidiasutuse poolt korrespondentpangana.

Kinnisvara ostmine on vähenenud

Strang toob välja, et ilmselt on sanktsioonid mõjutanud ka Venemaa kodanike poolt Eestis kinnisvara omandamist. „Maa-ameti kinnisvara müügistatistika järgi on Venemaa kodanike poolt kinnisvara omandamiste arv oluliselt vähenenud. Kui 2022. aasta esimeses kvartalis omandasid Venemaa kodanikud kinnisvara 132 korral, siis 2023. aasta esimeses kvartalis vaid 17 korral,“ räägib ta.