„Tallinna ringraudtee projektist on räägitud aastaid ning oleme nüüd sammu lähemal, et parandada pealinna ümber olevaid ühis- ja kaubatranspordi võimalusi. Nii suure projekti puhul on vaja hinnata sellega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Tallinna ringraudtee projektiga aitame kaasa ka riigi kliimaeesmärkide saavutamisele, luues piirkonnas paremad võimalused autole alternatiivse transpordi kasutamiseks.“

Esmalt pannakse kokku planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm. Seejärel selgub, milliste tingimuste ja põhimõtete järgi saame hakata otsima ringraudteele konkreetsemat asukohta.

Protsessi kaasatakse nii riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid kui ka laiemat avalikkust. Lisaks ministeeriumitele, transpordiametile ja Eesti Raudteele jätkatakse koostööd ka kohalike inimeste ja kõigi teiste puudutatud osapooltega.

Riigi eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega koos toimivate ehitiste tarbeks. Kavas on planeerida lisaks raudteele ka näiteks jaamateed, reisi- ja kaubaplatvormid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, valgustus- või energiarajatised ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

Praeguses etapis pannakse kokku eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm, mis täpsustavad, kuidas planeeringut koostatakse ja millised mõjusid ning kuidas hinnatakse. Samuti viiakse läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, millega uuritakse ringraudtee vajadust ja erinevate rööpmelaiustega (olemasolev ehk nn vene rööpmelaius 1520 mm ja nn euroopa laius 1435 mm) alternatiive.