Venemaa naabrina oleme me peaökonomisti sõnul positsioonis, kus kaubandus läbib Eestit rohkem, sest Ukrainast Venemaale on kaubateed kinni. Samuti käib sanktsioonidega kohenemine ja sanktsioonide ülekavaldamine. „Eesti roll siin on mõnes mõttes oodatav, kuid poliitiliselt väga ebameeldiv,“ sõnas ta. „Ilmselgelt on üksjagu ettevõtjaid, kes kauplevad Venemaaga või siis pigistavad silma kinni kui päritoluriik paberites kahtlane tundub.“

Kaupade ekspordi tulevik ei ole roosiline

Uusküla sõnul on Eesti töötleval tööstusel raske ja paremaid aegu ei paista. „Jätkuvad uudiseid ettevõtete sulgemisest. Samas tulevad turule uued ettevõtted ja pakuvad töökohti, kuid ootused töötajatele on teistsugused kui suletavatel töökohtadel olid. Osad pered satuvad ülemineku jooksul keerulisse olukorda,“ tunnetab ta olukorda.

Eesti töötleval tööstusel lahendusi lihtne leida pole, sest odava Venemaa puidu ja metalli töötlemine ja Skandinaaviasse vahendamine ei ole praegu võimalik. „Kui Skandinaavia majandused taastuvad, siis saavad need ettevõtted taas paremasse positsiooni, kuid sellegipoolest tervenisti sõjaeelne olukord ei taastu, sest toorainet on puudu ning see tuleb hankida kõrgema hinnaga.“

Need ettevõtted, kes varustasid Kesk-Euroopat on tema sõnul arvatavasti viimas oma tootmist Euroopa suurtele riikidele lähemale. „Nii Ukraina kui ka Poola on selles oas väga heal positsioonil, sest turud ja toormed on lähedal ning palgad madalad,“ lisas ta.

Uusküla sõnul oleks parim ja ainus lahendus kaubanduse struktuuri muutus. „Eesti majandus on pidanud end uuendama lõpmatu arv kordi. See aeg ei ole taaskord erand. Jällegi on vaja otsida uusi tooteid, millel on kõrgem lisandväärtus ning mida saab eksportida kaugematesse riikidesse väiksema kuluga. Ainult nii saab maksta kõrgemat palka, mida Eesti töötajad hinnatõusu taustal väga ootavad.“