„Järjekord on ukse taga.“ Suurte plaanidega idufirma on juba löönud käed soomlaste Valio ja ameeriklaste Kraft Heinziga

Uuendusliku idufirma eestvedajad loodavad, et nende arendatud toiduõlisid ja rasvu saab üleilmne toiduainetööstus kasutama hakata hiljemalt 2025. aastal. 2024. aasta alguses loodetakse demotehase rajamiseks Eestis ka kopp maasse lüüa.

„Kõige lihtsamalt öelduna me toodame saepurust toiduks sobilikke rasvu ja õlisid,“ räägib Delfi start-up podcasti Kiirendi 7. episoodis rohetehnoloogia idufirma ÄIO kaasasutaja ja kaastegevjuht Petri-Jaan Lahtvee (38). 2022. aasta alguses Tallinna tehnikaülikooli bioinseneride loodud ettevõtte on arendanud välja kindlad biotehnoloogilised protsessid, mis võimaldavad erinevaid tööstuslikke kõrvalsaadusi just toiduks kõlbulikeks rasvadeks ja õlideks väärindada.

„Viimased kümme aastat on olnud alternatiivse valgu võidukäik. Aga mis on probleem, on see, et rasva on ka vaja. Meie pakumegi seda lahendust, et nendele valkudele saaks juurde jätkusuutliku rasva ja meie teeme seda läbi mikroorganismide,“ lisab ettevõtte innovatsioonijuht Mary-Liis Kütt (38). Ta märgib, et maailmas on ka ettevõtteid, kes püüavad sarnast asja teha, kuid teevad seda läbi rakupõhiste protsesside, mis on väga kallid. Nende lahendus on oluliselt soodsam.

See kõik on võimalik tänu kõikvõimsale pärmile, mida end pikalt välismaal täiendanud Tallinna tehnikaülikooli taustaga bioinseneride meeskond on välja arendanud. Selleks käis eeltöö juba mitu aastat enne ettevõtte asutamist. „Uurisime erinevaid pärme, mis oleksid efektiivsemad. Biotehnoloogiline protsess tähendabki seda, et me kasutame millegi väärindamiseks või tootmiseks mikroobe ja selleks kasutame pärme. Oleme välja valinud sellise tšempionpärmi, mis seda teeb,“ ütleb Petri-Jaan Lahtvee.

Kui üldiselt teatakse pärmi mikroorganismina, mis paneb leiva kerkima või mille abil tekib õlle ja veini sisse alkohol, siis ÄIO meeskonna välja arendatud pärm toodab alkoholi asemel rasvu ja rasvhappeid. Kuna meeskond tahtis väga väärindada kohalikust toorainest kõrvalsaadusi, jäi nende silm pidama saepurul ja põhul, mis tekivad kas metsa- või põllumajandustööstuse kõrvalsaadustena. Lisaks on ÄIO asunud uurima ka toidujäätmete ja toiduainetööstuste kõrvalsaaduste väärindamise võimalusi.

„Meie näeme, et meie väärindamise funktsioon või vaatenurk on ka meie väärtuspakkumine partneritele,“ sõnab ettevõtte projektijuht Killu Leet (30). Ta rõhutab, et sellist toodet, mida nemad arendavad, täna Euroopa turul veel ei ole. Küll aga on ÄIO juba asunud oma rasvu ja õlisid pakkuma toiduainetööstusele, kellest eestlastele tuttavaimad on soomlaste Valio kontsern ja ameeriklaste Kraft Heinz.

Enne aga, kui ÄIO rasvu ja õlisid saab toidu tootmiseks kasutusele võtta, peavad nad tõestama, et see on inimesele ohutu. „See protsess võtab kuskil poolteist-kaks aastat aega, me oleme sellega juba alustanud. Lõpliku loa saame kuskil aasta pärast,“ märgib ettevõtte kaasasutaja, kes loodab, et oma demotehase rajamisega saavad nad juba järgmise aasta alguses algust teha. Selleks vajalik rahakaasamise ring ongi kohe-kohe lukku minemas.

Seda, et tegu on kiiresti areneva valdkonnaga, tõestab tõsiasi, et kui ÄIO asutati, tegutses maailmas sarnaseid ettevõtteid veel neli-viis, aasta hiljem juba 17. Tallinna tehnikaülikoolis labori- ja kontoripinda rentiv ettevõte annab täna tööd kaheksale inimesele, kellest kõik peale Petri-Jaani enda töötavad ettevõttes täiskohaga. „Meil on meeskonnas ka üks robot, keda tuleks mainida,“ sõnab ta.

Mida see üks robot ÄIO meeskonnas teeb, miks ei taha suurte plaanidega idufirma meeskond piirduda ainult toiduõlide ja rasvade tootmisega ning milles seisneb ettevõtte kõige suurem väärtus ja kuidas on see kõik seotud täppisfermentatsiooniga – seda kõike kuuleb Kiirendi värskest episoodist.

ÄIO eestvedajad kirjeldavad saates sedagi, mida tähendab nende ettevõtte nimi ja kuidas on see seotud Eesti rahvusfolklooriga, kui kerge või raske on akadeemilise taustaga idufirma asutajatel olnud ca kolm miljonit eurot kaasata ning miks mõni nende investoritest armastab öelda, et toiduainetööstuses pole pärast tule leiutamist enam innovatsiooni toimunud.

Petri-Jaan Lahtvee töötab ÄIO kõrval ka Tallinna tehnikaülikooli keemia ja bioinseneeria professorina. Ta kaitses oma doktorikraadi 2012. aastal samuti Tallinna tehnikaülikoolis, täiendas kolm aastat end Chalmersi tehnikaülikoolis Rootsis ning 2016. aastal Eestisse naastes asutas Lahtvee Tartu Ülikooli juures enda uurimisgrupi, mis seadis eesmärgiks arendada välja Eestile sobilikke biotehnoloogilisi rakendusi. „Sealt said ka need mõtted, mis me oleme ÄIO-s rakendanud, alguse,“ märgib ta. 2021. aastast Tallinna tehnikaülikooli ümber kolinud teadlase sõnul on ettevõte nende teadustöö spin-off.

2022. aasta alguses Petri-Jaan Lahtvee ja Nemailla Bonturi asutatud ÄIO eesmärgiks on pakkuda jätkusuutlikku alternatiivi loomsetele rasvadele, palmi- ja kookosõlile. Ettevõte on tänaseks kaasanud natuke alla 3 miljoni euro ning parasjagu ollakse finišeerimas järjekordse rahakaasamise ringiga. Ettevõte teeb juba koostööd nii väike- kui suurettevõtetega kui ka start-upidega ning loodab lähiaastal tuua kaasa tõelise revolutsiooni toiduainetööstuses, kus nende arendatud toiduõlidel ja rasvadel on palju kasutusalasid.

Kiirendi on Delfi start-up podcast. Ennekõike keskendub saade noortele Eesti idufirmadele, mis on laiemale avalikkusele enamasti tundmatud, kuid teevad sama vägevaid asju nagu meie kuulsad ükssarvikud Wise, Bolt või Veriff. Räägime ka Eesti start-up ökosüsteemist ning tehnoloogiasektorist laiemalt. Saatejuht on Siiri Liiva. Kiirendi varasemaid episoode saab kuulata Delfi Taskus, Spotifys ja Apple Podcasts keskkonnas.