Tänaseks on Kristel juba kümme aastat koos abikaasa Markoga üles ehitanud firmat Testlio. Naise sõnul on teekond olnud omajagu keeruline, sest ettevõtjaks olemisega kaasneb rohkelt väljakutseid, hirme ja tagasilööke.

Kristel kasvas üles Kosel, kus elas kõigest 5000 inimest. Pärast gümnaasiumi lõppu polnud tal aimugi, mida oma eluga peale hakata, ning ta otsustas suveks kolida Londonisse vanema õe juurde, kes on olnud talle suureks inspiratsiooniks.

Ootamatu kannapööre matemaatikaga

Vanem õde Helen soovitas tal tehnoloogiamaailma avastada, kuid Kristeli meelest oli see liiga maskuliinne ning eeldas tugevat matemaatikat, mida ta pidas enda puhul pigem kehvaks.

Pärast koos veedetud suve Londonis otsustas Kristel siiski ülikooli programmeerimist õppima minna, kuna toona oli seal saja õpilase kohta kõigest kümme tüdrukut. Koselt pärit neiu, kes gümnaasiumis ei sallinud matemaatikat silmaotsaski, avastas endalegi üllatuseks, et matemaatika oli ühtäkki ülikoolis üks tema tugevusi. Kristeli sõnul võib hea ja inspireeriv õpetaja imesid teha ka nendega, kes ennast tugevalt alahindavad. Samuti õppis ta, et kui üks meetod või strateegia ei sobi, tuleb proovida teist.

Ülikooli ajal tekkis tal ühtlasi ka kirg tarkvara testimise vastu ja peagi sai ta erialase töö. 22aastaselt oli Kristelil püsiv sissetulek, korter ja auto, kuid peas keerles pidevalt mõte „Kas see ongi kõik?“. Ta tundis, et soovib elus rohkemat kogeda.

70 eurot kuu lõpuni

Mõeldud-tehtud. Kristel kolis koos toonase poiss-sõbra ja praeguse abikaasa Markoga San Franciscosse. Kahe nädala jooksul mõistsid nad, et selle linna juures on midagi, mis neile elamiseks ei sobi, ja nad siirdusid sealt hoopis kaheks kuuks Dominikaani Vabariiki elu üle järele mõtlema. Seal tekkis idee kolida Londonisse, kus Kristel soovis karjääri teha.

Väikeses Eestis, kus kõik tunnevad kõiki, ei ole väga keeruline leida oma erialasest valdkonnast tuttavaid. Londonis polnud Kristelil aga esialgu kedagi ja elu tuli alustada nullist. Võõras keskkonnas tööd otsides elas ta hostelites – ühel korral toas, mida jagas kaheteistkümne inimesega. Marko elas töö tõttu Eestis ja Kristel oli ihuüksi. Pangakontolt vaatas vastu 70 eurot, mis sundis leidma lahendusi, kuidas hakkama saada, kuid lootust ta ei kaotanud.

Lõpuks leidis Kristel täiskohaga ameti tarkvara testijana. Kuid ta ei piirdunud vaid sellega: lisaks oma päevatööle pühendas ta aega enda professionaalsele arengule. Ta osales konverentsidel ja kohtumistel, laiendas oma sotsiaalset võrgustikku. Kristel kutsus inimesi sageli lõunale, et saada nende lugudest inspiratsiooni. „Õppige oma teadmisi jagama – see laiendab mõistmist ja loob koostöövõimalusi,“ soovitas Kristel Mindvalley laval.

Kristel asus oma teenust pakkuma idufirmadele vabakutselise testijana, kuid see tõi ainult pettumust, sest inimesed ei väärtustanud tema aega ja kõigi vahel käis pidev võistlus. Selle ajendil tekkiski tal esimest korda mõte oma ettevõtte loomisest. „Asi ei olnud raha teenimises, vaid väärtuse loomises – anda testijatele võimalus teha tööd keskkonnas, kus neid hinnatakse ja kus töö aluseks on koostöö,“ selgitas ettevõtja oma ideed.

Esimesed töövahendid Skype ja Excel

Esiteks ühendas ta jõud Markoga, kes oli idufirmade maailmas aastaid tegutsenud. Kristeli sõnul sureb kümnest idufirmast üheksa, sest nende loomine ja tööle saamine on niivõrd keeruline.

Testlio teekond algas ühest häkatonist. Kui Kristel esimest korda oma idee tutvustamiseks lavale astus, tardus ta üleni. Pärast pikka häkkimist ja 25 tundi järjest üleval olemist esitles ta oma ideed uuesti, seekord iPadist maha lugedes, mis töötas paremini. Alguses ei saanud nad pääset finaali, kuid Marko juhtus rääkima häkatoni asutajaga ja jagas Kristeli ning enda isiklikku lugu, mida keegi varem häkatonil ei teadnud. See viis nad San Franciscosse finaali. „Sa pead leidma enda kõrvale kellegi, kes läheb sinuga läbi iga raskuse,“ rõhutas Kristel tiimi tähtsust.

Ta nentis, et sageli ebaõnnestuvad ettevõtjad, ajades taga täiuslikkust. Testlio algusaegadel polnud neil platvormi, mille kaudu kõike korraldada, küll aga olid neil Skype ja Excel. Esimestel Testlio klientidel polnud aga vajagi muud kui tagasisidet oma loodud rakendustele ja nad ei hoolinud, kuidas või mis tööriistadega seda tehakse. Kui häkatoni finaal oli kätte jõudmas, olid Kristel ja Marko oma kolmeminutilist pitch’i vähemalt nädal aega harjutanud. Kristeli sõnul pole tal laval olemisest mälestusi, sest närv oli nii suur, aga see tasus end ära – nad võitsid auhinnaraha firma ehitamiseks. Võidujoovastus ei kestnud aga kaua.

Idufirma loomine ei muutunud tänu võidetud rahale hõlpsaks. Investoritel ei olnud Testliosse veel usku, nad tahtsid, et firma tõestaks, et just neil on midagi erilist pakkuda. Õnneks oli Marko sarnaseid teekondi juba läbi käinud ja rahustas ka Kristelit, et küll kõik laabub. Sündmuste keerises kolis paar Eestisse tagasi Marko vanemate juurde, sest välismaal elades ja firmat üles ehitades oli kulusid rohkelt.

Higised eestlased Texase särkides

Järgmise sammuna kandideerisid Kristel ja Marko idufirmade kiirendiprogrammi USAs. Selle jaoks pidid nad lendama Texasesse intervjuule. Mitu tundi enne intervjuud oli neil kohutavalt palav, mistõttu higistasid nad korralikult ja pidid ostma suveniiripoest Texast reklaamivad T-särgid. Enne alustamist ei suutnud intervjueerija küsimata jätta, mis Kristeli ja Markoga juhtus. Nad pidid siis selgitama, et nad on Eestist, kus ei ole nii soe, ja jäidki mitmekuuse programmi vältel kõigile meelde kui „higised eestlased“.

Kristel ja Marko võitsid kiirendiprogrammi ning said stardikapitali. Sellest tekkis taas lootus ja eufooria, et ehk nüüd ongi käes see hetk, kui asjad hakkavad minema ainult ülesmäge. Karm reaalsus püüdis nad aga peagi uuesti kinni. Nimelt on ärikiirendi programmid üles ehitatud suurele, 90 inimesega võrgustikule, kellele tuli iga kord oma firma idee maha müüa. See tähendas tohutut tagasisidet, millest suur osa oli negatiivne – mitmed investorid ei uskunud, et firma võib laineid lüüa, eriti seetõttu, et neil oli olemas otsene konkurent vähemalt tuhande töötajaga. Üüratu tagasiside hulk oli nagu Ameerika mäed ja pani Kristeli endas kahtlema.

Kahtlustest ja tõrjumistest hoolimata liikusid nad ettevõtte ehitamisega aga järjekindlalt edasi. „Üks mu lemmikasju idufirma loomise juures on see, et sa saad inimestele tõestada, et nad eksisid,“ muigas Kristel.

Tasakesi raha kogudes ja uusi töötajaid värvates ehitasid Kristel ning Marko võimsa platvormi ja said Testlio rahvusvaheliselt tööle. Kõige rohkem rõhutas Kristel, et tõusud ja mõõnad on alati, mõtteviis on see, mida igaüks saab muuta. „Väljakutsetes tuleb leida võimalusi,“ võttis naine oma loo kokku.

2012. aastal loodud Eesti juurtega globaalses ettevõttes Testlio töötab tänaseks ligi 200 inimest enam kui 40 riigist. Lisaks on järjepidevalt kasvanud vabakutseliste testijate võrgustik, kus on tänaseks üle 10 000 inimese. Testlio eripäraks on testimise teenuse pakkumine globaalselt paiknevate vabakutseliste testijate kaudu, mis võimaldab kiiret reageerimisaega, turgude mõistmist ja paindlikkust eri ajavööndites töötamisel.

Kristel esineb ka tänavusel Mindvalley tasuta noortepäeval Kultuurikatlas 22. juulil.

Rahvusvahelised ja kohalikud eksperdid jagavad teadmisi, oskusi ja edulugusid, et aidata paremini silmitsi seista väljakutsetega ning julgustada leidma oma tee, mis on päriselt kooskõlas sisemise kutsumusega. Päev on täis inspireerivaid kõnesid ja praktilisi tehnikaid. See on võimalus, mis jõuab koduõuele vaid korra aastas ja on kõigile noortele tasuta. Võta sõber kaasa ja tule kogema.

Jaga
Kommentaarid