Töövaidluse lahendamise seaduse § 44 kohaselt võib töövaidluskomisjonis (edaspidi TVK) tõendiks olla tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend, asitõend ja vaatlus. Vaidluse korral tuleb töövaidluskomisjoni avalduse esitajal oma nõudeid tõendada ja vastaspoolel on õigus esitada vastuväiteid. Tõendeid saavad vaidluse osapooled esitada kogu menetluse vältel. Istungil tõendite esitamisel tuleb pooltel arvestada istungi edasilükkamise võimalusega, kuna teine pool pole saanud tutvuda esitatud tõenditega ega kujundada oma vastuväiteid.

Parim viis tõendamiseks on loomulikult kirjalikud dokumendid, sealhulgas elektrooniline kirjavahetus tööandjaga, sõnumite logi tööandja esindaja ja/või kaastöötajatega või tunnistajate ütlused. Võimalik on kasutada ka pildistamisega, video-, heli või elektroonilise salvestusega jäädvustatud dokumente. Oluline on, et need dokumendid sisaldavad vajalikku infot asja lahendamiseks (näiteks tööleping, töölepingu ülesütlemisavaldus, pangakonto väljavõte, palgaarvestuse lehed, maksu- ja tolliameti töötamise registri väljavõte).

Rahalisi nõudeid saab tõendada kirjalike tõenditega. Väljavõte töötamise registrist tööle asumise kohta on tõendina aktsepteeritav, kuid mitte tõendina töösuhte lõpetamise kohta. Töösuhte lõpetamist saab tõendada vaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teisele poolele esitatud avaldusega (näiteks e-kirjaga, telefonisõnumiga või kirjaliku avaldusega). Kui kirjalik dokument on esitatud ärakirjana, võib TVK nõuda algdokumendi esitamist.

TVK otsustab, kas esitatud tõend omab tähtsust töövaidluse lahendamisel. Näiteks ei saa usaldusväärseteks tõenditeks lugeda esitatud pilte ehitusplatsil töötavatest töötajatest, millel puuduvad kuupäevad ja pole võimalik tuvastada, millal ja kus kohas on need tehtud, samuti helisalvestust vestlusest, kus pole võimalik tuvastada osapooli.

Töövaidluskomisjon iseseisvalt töövaidlusasjas tõendeid ei kogu, küll aga on töötajal õigus esitada taotlus, et TVK juhataja nõuaks määrusega tööandjalt välja tema käsutuses olevad tõendid ja andmed.

Kui vaidluse asjaolusid pole võimalik tõendada kirjalike dokumentidega, näiteks tegelikku töösuhte algust või töötingimusi, saab tõendiks olla ka tunnistaja ütlus. Tunnistaja saab anda ütlusi asjaolude kohta, mida ta ise on näinud või kogenud. Tunnistaja võib anda ütlusi ka kirjalikult komisjoni poolt esitatud küsimustele, kui komisjoni hinnangul on kirjalik tunnistus piisav.

Sularahas makstud töötasu osas on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-39-02 asunud seisukohale, et palga maksmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada.