Võrklaev: digieuro oleks tarbijatele lisavõimalus. Avalikkusele tekitab muret privaatsuse küsimus

Digitaalvaluutade populaarsus on kasvanud. Erinevalt bitcoinist oleks digitaalne euro keskpanga digitaalne valuuta (CBDC), sisuliselt elektrooniline sularaha. Eesmärk on pakkuda tarbijatele alternatiivset üleeuroopalist maksevõimalust, kirjutab Euronews.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku digitaalse euro kohta, mille puhul oleks tegemist Euroopa Keskpanga poolt emiteeritava raha virtuaalne versiooniga, mida saaks kasutada euroalal sularaha kõrval tasuta.

Ülevaade digitaalsest eurost

Digitaalne euro on euro pangatähtede ja müntide digitaalne versioon. Sellel saab olema täpselt sama väärtus ja seda saab kasutada täpselt samadel viisidel: jäätise või riiete ostmiseks või sünnipäevaks raha saatmiseks - isegi üle riigipiiride.

Sa võid näiteks kasutada QR-koodi, et teha makse turvalisest rakendusest oma telefonis ja teha makseid isegi siis, kui internetiühendus puudub.

Kui see on täielikult kasutusele võetud, peavad kaupmehed aktsepteerima digitaalset eurot samamoodi nagu praegu sularaha.

Digitaalne euro erineb krüptovaluutadest selle poolest, et seda toetab Euroopa Keskpank ja seega on selle stabiilsus tagatud.

Digimaailmas on digitaalse euro eesmärk võimaldada kõigil teha turvalisi makseid kõikjal euroalal.

Küsimusele, milliseid eeliseid toob digitaalne euro ELi kodanikele, vastas ELi volinik:

„Kui me püüame mõelda digitaalse euro peale, siis see on rahakott ja tegelikult on mul selles rahakotis ka sularaha. Aga kui ma ei taha oma 50 eurot ära kulutada, sest mul on see millegi muu jaoks, siis võin otsustada, et kasutan seda digitaalset rahakotti, et maksta näiteks jookide eest eurodega. Sularaha on see, kuidas inimesed võivad täna maksta, aga üha enam kasutavad nad kaarte või oma telefoni. Ja me tahame, et meil oleks võimalus kasutada sularaha ekvivalenti digitaalsel kujul. Ja nüüd oleme teinud õigusakti ettepaneku, kuid see on alles protsessi algus.“

Erinevus sularahata ja kontaktivaba maksega võrreldes on järgmine: „See on erinev, sest see on keskpanga raha, samas kui teised maksed on eraraha. Te teate, milline on selle väärtus. Ja seepärast tahame seda sama tunnet ka digitaalajastusse üle kanda, sest üha enam kasutame digimaksete kasutamist.“

Kas sularaha kaob?

Keskpangad on mures, et maksete digitaliseerimine võib kaotada sularaha poolt nende finantssüsteemidele antud kindluse. Sularaha digitaalne ekvivalent aitaks toetada selle süsteemi suveräänsust ja stabiilsust.

Euroopa mõttekoja Bruegel vanemteadur Maria Demertzise sõnul on huvitav, kuidas sularaha areneb. „Pärast pandeemiat arvasime, et enamik makseid tehakse digitaalselt. Aga tegelikult, kui vaadata numbreid, need on EKP numbrid, siis 2022. aastal tehti 42% kõigist euroala tehingute väärtusest sularahas. 42% ei ole päris pool, kuid see on väga, väga lähedal sellele. Ma tegelikult arvan, et suund on sularaha vähendamine rohkemate digitaalsete maksete suunas, kuid ma ei usu, et see täielikult kaob.“

Kuidas kujundatakse digitaalne euro?

Maria Demertzis ütles: „Igapäevaste maksete jaoks tõenäoliselt saab olema rakendus. Arvatavasti vahendavad seda finantsvahendajad, nagu pangad, ja sellega hakatakse maksma kauplustes ja samamoodi, nagu me maksame digitaalselt mis tahes muude vahenditega. Ja arvestades, et vähemalt alguses alustab EKP ainult väikeste summadega, pangas ei saa olema rohkem kui 3000 või 4000 eurot, siis tegelikult ei tee see tarbijale suurt vahet.“

„Kui tahetakse, et digitaalne euro jäljendaks võimalikult palju sularaha, tuleb teha jõupingutusi, et see oleks võimalikult anonüümne. Ja siinkohal ütleb EKP meile, et anonüümsus saab olema väikeste maksete puhul. Aga kui hakkate suuremaid summasid maksma, siis ei ole see enam anonüümne,“ lisas ta.

Euroopa Keskpank viis läbi avaliku arutelu digitaalse euro kohta. Selle käigus ilmnesid murekohad, mis puudutasid kõige rohkem privaatsus (43%), millele järgnesid turvalisus (18%), kasutatavus kogu euroalal (11%), lisatasude puudumine (9%) ja kasutatavus internetita (8%).

Andmekaitseühingud väljendavad muret ka privaatsuse, anonüümsuse ja maksete jälgimise pärast.

Volinik Mairead McGuinnessi sõnul ei ole EKP huvitatud sellest, kuidas raha kulutatakse, kuid nad tahavad anda võimaluse kasutada sularaha digitaalset versiooni. „Nii et te saate tegelikult kasutada digitaalset euromakseid ka võrguühenduseta. Kui te kasutate oma digitaalset rahakotti offlainis, on see privaatne tehing. Muidugi, kui teete e-kaubandustehingut, teab teie pank, et te kasutate selleks oma digitaalseid eurosid.“

Võimalus majandusele

Vaatamata privaatsusega seotud muredele kujutab digitaalne euro endast ärilist võimalust, eriti fintech-ettevõtete jaoks.

Tulevased kasutajad, esialgu euroala eraisikud ja ettevõtted, võiksid neist uuenduslikest teenustest samuti kasu saada.

„Praegu on Euroopa maksemaastik tegelikult väga killustunud. Nii et meil on mitu USA ettevõtet, mis pakuvad kaardimakseskeeme, ja inimesed kasutavad näiteks Paypali võrdõiguslikeks makseteks. Aga meil ei ole Euroopa süsteemi nii palju. Fintech'i roll on ilmselgelt pakkuda innovatsiooni, aga ka suuremat läbipaistvust, mille tulemuseks peaksid olema paremad tooted klientidele ja madalamad tasud,“ ütles Boehm.

Praegu töötab umbes 120 keskpanka üle maailma oma riigi vääringute digitaalsete versioonide kallal. Euroopa Komisjoni 28. juunil esitatud ettepaneku eesmärk digitaalse euro osas on luua selleks õiguslik raamistik; ühine ettepanek, mis tagaks sularaha säilimise.

Millal tuleb digitaalne euro?

Volinik selgitas järgmisi samme: „Õigusaktiga pannakse demokraatia tööle digitaalse euro teema ümber ja see protsess on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne. Nii et EKP otsustab, kas ja millal digitaalne euro kasutusele võetakse, ja selle kohta ei ole mingit kuupäeva.“

Võrklaev: digieuro kasutuselevõtul oleks mitmeid eeliseid

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul oleks turvaline ja lihtsalt kasutatav digieuro täiendus praegustele makseviisidele, võimaldades keskpanga rahaga tasuta makseid kogu euroalas.

Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde tutvustas neljapäeva õhtul euroala rahandusministritele senist tööd digieuro projekti ettevalmistamisel. „Keskpank on kokku pannud väga hea kontseptsiooni digieuro loomiseks. Digieuro on sisuliselt digitaalne sularaha ja hea meel oleks selline maksevahend koheselt kasutusele võtta, siiski vajab ettevalmistus ja turvalise ning toimiva digieuro kasutuselevõtt veel aega,“ sõnas kohtumisel osalenud rahandusminister Mart Võrklaev.

„Tarbijate jaoks oleks tegu tänuväärse lisavõimalusega maksete tegemisel, digieuroga saaks tasuda ilma internetiühenduse ja isegi pangakontota ning selle kasutamine oleks tasuta. Samuti oleks selliste tehingute puhul andmete privaatsus pea samal tasemel sularaha maksetega,“ selgitas rahandusminister. Ta lisas, et selle juures on oluline tagada digieuro ja digitaalsete rahakottide turvalisus nii raha hoidmisel kui kasutusel.

Euroopa Keskpank otsustab tänavu oktoobris, kas jätkata ettevalmistustega digieuro käibele võtmiseks. „Ootame Euroopa Keskpanga otsust suure huviga, see on seotud ka Euroopa Komisjoni seadusandliku algatusega, mida oleme alles analüüsimas,“ sõnas ta.

Keskpanga plaanide kohaselt pole digieuro mõeldud sularaha asendamiseks, vaid täiendamiseks ja sellega saaks arveldada nii maksekaartide kui rakenduste vahendusel. See võimaldaks kontaktivabasid ja lihtsaid makseid igal pool terves euroalas.

Võrklaev selgitas, et oluline on mitte segi ajada digieurot ja krüptovara. „Digitaalne euro on elektroonilisel kujul keskpanga raha ja sellele kehtib keskpanga garantii ehk see on usaldusväärne maksevahend, mille väärtus ei muutu,“ märkis ta.

Euroopa Komisjon esitas 28. juunil 2023 kaks seadusandlikku ettepanekut, et tagada euroalal euro pangatähtede ja müntide kättesaadavus ning võimalus nendega maksta, ning luua raamistik euro võimalikule uuele digitaalsele vormile, mille Euroopa Keskpank võib võtta tulevikus kasutusele sularaha täiendusena.