Tallinna abilinnapea: tark linnaplaneerimine aitaks kaasa ülekaalulisuse vähendamisele

Tallinna linnakeskkonna tuleviku arutelul tõdesid eksperdid, et inimeste nügimine autodesse on toimunud varjatult aastakümneid. Selle taga on põldudele rajatud uusarendused, autoliikluse läbilaskevõime järgi planeeritud linnaruum ning asjaolu, et Eestis on eraauto omamine sageli ainus alternatiiv.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus kinnitas, et Tallinna linnaruumi arendamisel lähtutakse 15-minuti linna ja aktiivsete liikumisviiside eelisarendamise põhimõttest. „Säästvaid liikumisviise prioritiseeriva ja õiglasema linnaruumi loomiseks on linnal vaja kiiresti ja julgete sammudega tegutseda. Sageli jäetakse linnaruumi diskussioonidel käsitlemata selle otsene seos rahvatervisega,“ rääkis Lippus. „Eestis on iga viies laps ülekaaluline. Rahvatervis ja ruumiplaneerimine on omavahel seotud. Neid tuleb käsitleda terviksüsteemina. Trendi annab muuta, kui linnaruum loob kõigile eagruppidele võimaluse aktiivseks ja turvaliseks liikumiseks. Tallinnas on väga palju võimalusi positiivseteks muutusteks ja järjepanu viime neid ka ellu.“

Linnaliikluse andmetega tegeleva iduettevõtte Fyma kaasasutaja ja tegevjuhi Karen K. Burnsi sõnul tuleb Tallinna puhul kokku leppida, millist kvaliteeti linnaruumilt ootame ja siis ka vastavaid mõõtmisi teha. „Linnaruumi planeerimisel on andmekvaliteediga sama oluline õigete asjade mõõtmine. Kui mõõdame autokasutajate sõiduaega ja seda, kui palju on sõlmpunktides ühel või teisel ajahetkel liiklust, siis saame tulemuseks linnaruumi, mille eesmärk on võimalikult hea läbilaskvusega sõiduteede võrk,“ rääkis ta Tallinna linnaruumi kommenteerides.

Liikuvusagentuuri eksperdi Marek Rannala sõnul ei ole eraautod iseenesest probleem, küll aga on mureks see, et inimesed tekitavad autodega liigeldes mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Ta tõdes, et auto omamine on meie ühiskonnas saanud liiga lihtsaks, oleme autodega harjunud ja ei märkagi, kui suure osa linnaruumist need tegelikult võtavad. „Kui paneksime hiljutisel TOUR d’ÖÖ’l osalenud 2000 jalgratturit liikuma autodesse vastavalt autode keskmisele täituvusele ja pikivahele, saaksime rivi, mis on ligi 46 kilomeetrit pikk,“ tõi ta näite.

Transpordiinsener Raul Vibo rääkis, et paljude Tallinna linnaruumi probleemide põhjuseks on linna naabervaldade planeerimisotsused. „Küsimus ei ole see, kas teeme sõiduteid laiemaks või kitsamaks, vaid kuidas maakasutust korraldame. Täna käsitletakse planeerimisküsimusi kohaliku omavalitsuste tasandil. Liberaalse ühiskonnana oleme palju jätnud ka eraettevõtete otsustada. Muutuse saavutamiseks peaks aga planeerimisküsimusi käsitlema riigi tasandil - kus paiknevad näiteks suured tehased ning kuhu ja kuidas saavad töötajad liikuda.“ Ta lisas, et poliitikute ja otsustajate nügimisel on võtmeroll just linnaelanikel ja näiteks rattaga liiklejatel, kes igapäevaselt kõnealust keskkonda kasutavad. Inimeste linn tähendab tema sõnul seda, et igal inimesel on võimalik linna loomisel kaasa lüüa.