Autoga Euroopas: kiirusepiirangud on mitmetes riikides karmimad kui Eestis

Enne autoga Euroopasse reisimist tuleb alati veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ja peamised kohalikud liiklusreeglid selged. Kui Eestis piisab autoga liigeldes vaid ID-kaardist, siis välismaale, ka Balti riikidesse või Soome sõites peab kaasa võtma nii juhiloa, auto registreerimistunnistuse kui ka kindlustusdokumendid.

Ehkki Euroopa liiklusreeglid kattuvad suuresti Eesti omadega, võivad need näiteks piirkiiruse ja lubatud alkoholinäitude osas riigiti erineda. Euroopa liikluseeskirjadest annab hea ülevaate järgmine Euroopa Komisjoni veebileht.

PZU Kindlustuse sõidukikahjude kahjukäsitluse grupi juhi Teet Järvi sõnul on suurim lubatud sõidukiirus riigiti üsna erinev. „Nii näiteks kehtib Rootsis asulavälisel teel üldine kiirusepiirang 70 km/h. Kiir- ja ekspressteedel on lubatud kuni 110 km/h, kuid järelhaagisega sõiduautodele ja kaubikutele massiga kuni 3,5 tonni 80 km/h, kui liiklusmärkidega ei ole osutatud teisiti. Leedus ei tohi kruusateel sõita kiiremini kui 70 km/h ning Soomes kehtib asulavälisel teel üldine piirkiirus 80 km/h,“ ütles Järv.

Ta lisas, et Saksamaal võib asulavälisel teel sõita 100 km/h ning kiir- ja ekspressteedel on soovituslik kiirus 130 km/h, kuid haagisega sõiduauto ei tohi ka kiirteel liikuda kiiremini kui 80 kilomeetrit tunnis. Järv toonitas, et sõidukiiruse valimisel tuleb eelkõige jälgida liiklusmärke ja teeolusid. Välismaale sõites võiks varuda ka aega, kuna suvi on kõikjal Euroopas teetööde kõrgaeg.

Mobiiltelefoni kasutamine vabakäeseadmeta on Euroopa Liidu teedel keelatud

Näiteks Iirimaal võib üleastumine tuua kaasa kuni 2000-eurose trahvi ning isegi vabakäeseadmega ei ole mobiiltelefoni kasutamine soovitatav. Hispaanias ja Prantsusmaal on aga keelatud kasutada mobiiltelefoni kõrvaklappidega ja lubatud on ainult Bluetooth-vabakäeseade.

Alkoholi tarbinuna ei tohiks autorooli istuda ning ka piirmäärad on üle Euroopa ühtlustumas. „Müüt, et Lõuna-Euroopas ollakse kerges joobes sõitmise suhtes sallivamad, ei kehti. Ka Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja mujal ei tohi alkoholisisaldus veres ületada tavajuhtidel 0,5 promilli; algajatel ja elukutselistel juhtidel on piirangud aga veelgi karmimad,“ märkis Järv.

Enne puhkuse- või ärireisile siirdumist tuleb veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ning vajalikud dokumendid kaasas

Kuigi Eestis piisab sellest, kui juhil on kaasas ID-kaart, tuleb isegi Lätti sõites kaasa võtta juhiluba ja auto registreerimistunnistus. Enamuses EL-i riikides ning Šveitsis, Norras ja Islandil liigeldes peab kaasas olema liikluskindlustuse tavapoliis ning roheline kaart on soovituslik. See on vajalik, kui sõidetakse riiki, kus rahvusvaheline liikluskindlustus on kohustuslik, kuid mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, nagu seda on praeguseks näiteks Ühendkuningriik.

„Alates 1. juunist 2023 ei kehti Eesti sõidukile väljastatud roheline kaart Venemaal ja Valgevenes isegi siis, kui dokumendil on märgitud pikem kindlustusperiood,“ sõnas Järv.

Suurema kindlustunde annab välismaale sõites ka kehtiv kaskokindlustus, mis võiks sisaldada tasuta autoabi kogu Euroopas. „Kaskokindlustuse puhul tasub mõelda suurema kaitsega kindlustusele, milleks PZU Kindlustuse puhul on Kasko Pluss. See sisaldab muu hulgas ka reisikatkestuse, reisijate õnnetusjuhtumi ja haagisekindlustust ning sellele saab lisakaitsena soetada ka pagasikindlustuse,“ märkis Järv.

Kui välismaal leiab aset kahjujuhtum sõidukiga, millel on näiteks PZU kaskokindlustus, siis tuleb abi saamiseks helistada telefoninumbrile [phone] ning see abi on kliendile tasuta. PZU Autoabi rakendub juhul, kui autoga edasisõitu takistab ootamatu ja ettenägematu juhtum, näiteks liiklusõnnetus või tehniline rike.