Euroopa Liit tahab kiirmoe tootmisele veel karmimad piirangud panna

Ettevalmistatava õigusakti eesmärk on arvestada vastutust kogu tekstiili elutsükli jooksul. Uus tekstiilistrateegia käsitleb muu hulgas kiirmoodi, tekstiilijäätmeid ja müümata jäänud tekstiilide hävitamist, teatab Taloussanomat.

Määruse eesmärk on, et kõik ELis müüdavad tekstiilid oleksid 2030. aastaks taaskasutatavad, parandatavad ja jätkusuutlikud.

Euroopa Liidus valmistatakse ette õigusakti, mis muudab oluliselt tekstiilide disaini, tootmist ja ringlussevõttu. Määruse eesmärk on, et kõik ELis müüdavad tekstiilid oleksid 2030. aastaks taaskasutatavad, parandatavad ja jätkusuutlikud.

Õigusakt on sarnane sellega, mida juba kohaldatakse elektroonika suhtes. Näiteks peavad kõik ELis müüdavad pesumasinad, kohvimasinad ja külmikud vastama teatavatele energiatõhususe nõuetele. Tekstiile puudutav regulatsioon võib olla seotud näiteks materjali- ja kvaliteedinõuetega.

Komisjon on varem teinud ka ettepaneku laiendada tootjavastutust, nii et tulevikus vastutaksid tekstiilitööstuses osalejad tekstiilijäätmete kogumise ja jäätmekäitluskulude eest. Tulevikus võiks tarbija seega kasutuskõlbmatud tekstiilid tagastada sinna, kust need osteti.

Lisaks kavatseb komisjon keelata müümata ja tagastatud tekstiilide hävitamise ning sekkuda mikroplastide emissioonidesse.

Lääneriikidest imporditud kasutatud riided on tekitanud Ghanas tohutu jäätmeprobleemi.

Komisjoni ettepaneku kohaselt nõutakse tulevikus toodetele digitaalset passi, mis võimaldab tarbijatel ja teistel ringmajanduses osalejatel saada teavet toodete parandatavuse ja materjalide kohta kogu nende elutsükli jooksul.

ELis tekib igal aastal peaaegu 13 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Iga inimese kohta tekib aastas umbes 12 kilogrammi rõiva- ja jalatsijäätmeid.

Kavandatav määrus toetab ja edendab ELi ringmajanduse tegevuskava.