Carlsberg Grupp ei ole saanud Venemaa võimudelt ametlikku teavet presidendi dekreedi ega selle tagajärgede kohta Baltika tehastele.

Carlsberg Grupp on Venemaal tegutsenud kohalike reeglite ja eeskirjade kohaselt ning peab antud arengut ootamatuks. Carlsberg Grupp on alustanud selle tehingu õiguslike ja operatiivsete tagajärgede hindamist ning võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed. Niisamuti hinnatakse presidendi dekreedi võimalikke finantsmõjusid.

Carlsberg Grupp teatas mullu 28. märtsil oma otsusest taotleda oma äritegevuse täielikku müüki Venemaal. Pärast pikaajalist ja keerulist protsessi eraldamaks Venemaal asuvad tehased ülejäänud Carlsbergi kontsernist, allkirjastati lõpuks käesoleva aasta 23. juunil leping Venemaa äritegevuse müümiseks.

Baltika tehaste müük eeldab aga regulatiivse heakskiidu andmist ja teatud tingimuste täitmist mitmes jurisdiktsioonis. Praeguse seisuga on selle müügiprotsessi väljavaated presidendi dekreeti valguses ebaselged.

Carlsberg Grupp kogub parajasti üksikasjalikumat teavet ja avaldab kogu asjakohase ja kontrollitud info esimesel võimalusel. Äripäeva andmetel oli Carlsberg vähem kui kuu tagasi, täpsemalt 23. juunil sõlminud oma Venemaa äri müügilepingu, mis ootas heakskiitu Venemaa võimudelt.

„Pärast presidendi dekreeti on selle müügiprotsessi väljavaated nüüd väga ebakindlad,“ teatas Carlsberg eile. Kontsern hindab nüüd dekreedi õiguslikke ja operatiivseid tagajärgi.

Carlsberg Groupi kuuluv Baltika on Venemaa üks suurimaid õlletootjaid, mis alustas tegevust 1990. aastal. Pärast erastamist sai 1993. aastal firma suurimaks aktsionäriks Baltic Beverages Holding, mille omanikeks oli algselt soomlaste Hartwall, rootslaste Pripps ja norrakate Ringnes. Hiljem hakkas oma osalust firmas järk-järgult ostma taanlaste Carlsberg Group, saades 2012. aastal firma ainuomanikuks. Gruppi kuulub ka Saku Õlletehas.

LP kirjutas 2016. aastal lähemalt, kuidas eestlasest konsultant Andres Erm 90-ndatel Venemaa-tehaste erastamisele kaasa aitas. Loe lähemalt!