Swedbanki puhaskasum kerkis võrreldes mullusega 148 miljonit eurot. Tulud kasvasid peamiselt intressi arvelt

Rootsi pank taandab oma tulude tõusu suuremale laenuportfellile ning euriboris toel kasvanud intressidele. Konkurendi kasum tõusis samuti esimesel poolaastal märgatavalt.

Swedbank AS-i eraklientide laenumahud kasvasid aastaga 5,5 protsenti ja äriklientide omad 4 protsenti. Hoiused kasvasid 1 protsendi võrra. Aasta esimese kuue kuuga väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 521 miljonit eurot ja ettevõtetele 800 miljonit eurot.

Tulud kasvasid intressi arvelt

Tulud kasvasid 192 miljoni euro võrra, seda peamiselt suuremate intressitulude toel, mis on tingitud peamiselt suurematest tuludest seoses Euroopa Keskpanga poolt tõstetud intressimääradega.

Puhas intressitulu kasvas 150 miljoni euro võrra, kasvu toetasid suurem laenuportfell ning euribori toel kasvanud intressid.

Klientide suurem kaartide käive ja ettevõtete suurem laenulimiidi kasutus kasvatas puhast teenustasutulu ühe miljoni euro võrra. Väiksemad maksete ning väärtpaberitega seotud tulud vähendasid kaartide positiivset mõju.

Puhastulu finantsinstrumentidelt kasvas 5 miljoni euro võrra, tingituna varade ümberhindluse realiseerimata kasumist varahalduse ning kindlustuse valdkondades, mille positiivset mõju vähendas väiksem tulu valuutakauplemise tehingutest.

Muud tulud kasvasid 36 miljoni euro võrra suurenenud kindlustustulude toel.

Swedbank AS-i 2023. aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 214 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aasta esimese poolaastaga oli kasum 148 miljonit eurot suurem.

Krediidikahjud kasvasid

Kulud kasvasid 13 miljoni euro võrra. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud ning Swedbanki grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasv. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.

Eeldatavad krediidikahjud 2023. aasta esimese kuue kuuga ulatusid -4,5 miljoni euroni; 2022. aasta samal ajal oli vastav näitaja -0,8 miljonit eurot.

Kliendiportfell pole mõjutatud

2023. aasta esimeses poolaastas maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 29 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.

2023. aasta esimeses poolaastas maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 34,4 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu.

„Eesti majandust mõjutavad jätkuvalt suurenev ebakindlus ja kõrgemad elamiskulud, mõnede toodete ja teenuste tarbimisel ollakse ettevaatlikumad. Samas, meie kliendiportfelli pole see veel mõjutama hakanud. On hea meel tõdeda, et Swedbanki poolt esimeses kvartalis turule toodud nullmarginaaliga laenud on hästi vastu võetud. Lisaks oleme tõstnud hoiuste intresse, aastaste hoiuste intress on nüüdseks neli protsenti,“ ütles Swedbank AS-i juht Olavi Lepp.

SEB esimese poolaasta kasum oli 113,3 miljonit eurot

SEB Pank lõpetas 2023. aasta esimese poolaasta 113,3 miljoni euro suuruse kasumiga (2022. aasta esimese poolaasta kasum oli 49,2 miljonit eurot).

Grupi tegevustulud ulatusid 169,5 miljoni euroni (2022. aasta esimesel poolaastal 88,8 miljoni euroni) ning tegevuskulud 37,2 miljoni euroni (2022. aasta esimesel poolaastal 31,7 miljoni euroni).

Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 0,05 miljoni euro ulatuses (2022. aasta esimesel poolaastal suurendati 0,4 miljonit eurot).

Kehtestatud lõivusid kriisilahendusfondi arvestati 0,9 miljonit eurot (2022. aasta esimesel poolaastal 1,1 miljonit eurot).

Tulumaksu arvestati 18,1 miljonit eurot (2022. aasta esimesel poolaastal 6,5 miljonit eurot). Kokku on pank sellel aastal tasunud erinevaid riigimakse 27 miljonit eurot.

Ettevõtete finantstervis hea, kuid aasta teine pool ilmselt keeruline

Eesti ettevõtete finantstervis on üldiselt hea – laenuvõlgnevused on harvad ja ettevõtete hoiused on SEB-s aastaga kasvanud 12,8 protsenti. Uute investeeringute tegemises ollakse samas ettevaatlikud, sest keskkond on jätkuvalt ebaselge. Siiski oleme suutnud ettevõtete laenuportfelli aastaga suurendada 6 protsenti, mis tähendab, et panga investeeringud Eesti ettevõtetesse küündisid poolaasta seisuga pea 2,9 miljardi euroni.

SEB hiljuti läbividud uuring näitas, et enam kui pooled ettevõtetest ei plaani 2023. aastal investeerida või pole veel investeeringuid otsustanud. Ebakindlust süvendab Rootsi majanduse jätkuv jahenemine, mis on seal ka kaasa toonud nii võlgnevuste kui pankrottide arvu kasvu. Ajalugu on näidanud, et Rootsi majanduses toimuv jõuab Eestisse mõningase viivitusega, seega oleme aasta teise poole väljavaadetele pigem ettevaatlikult meelestatud.

Eraisikute hoiused pole aastaga kasvanud

Erinevalt äriklientidest ei ole eraklientide säästud aastaga suurenenud. Eraisikutel on SEB-s 2,7 miljardi jagu hoiuseid ja nendest 77 protsenti seisab tavalisel arvelduskontol. Oleme sellel aastal jõudsalt tõstnud tähtajaliste hoiuste intresse ja see on suurendanud hüppeliselt huvi nende vastu. Tähtajaliste hoiuste maht on kasvanud sellel aastal 80 protsenti.

Rahal on taas hind ja nii on pangal võimalik pakkuda klientidele garanteeritud tootlusi. Soovime pakkuda klientidele häid hoiustamisvõimalusi hoolimata sellest, kui pikaks ajaks inimene on valmis hoiust tegema – meil on lahendus alates 3 päevast kuni 3 aastani. Hetkel on populaarseim aastane hoius, mille on sõlminud 39 protsenti hoiustajatest, kuid soovime propageerida ka lühemate tähtaegadega hoiuste sõlmimist, pakkumaks garanteeritud tootlust ka neile, kes soovivad segastel aegadel pigem likviidsust hoida.