Olukord on täbar ja kohe paremaks ei lähe: Eesti perede majanduslik seis püsib halvana

Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide juunis antud hinnangu järgi on Eesti majanduse hetkeseis halb, kuid aasta lõpuks oodatakse olukorra paranemist. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.

Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on halb, kuid ootused majanduse olukorrale kuue kuu pärast on mõõdukalt positiivsed. Majanduskliimaindeks langes märtsiga võrreldes ligi 9 punkti ja on nüüd −19,4. Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli juunis 78,7 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja väiksem viimase kolme kuu näitudest.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp sõnas, et viimase 12 kuu jooksul on 54% Eesti perede majanduslik seisukord halvenenud, 31% perede olukord on jäänud samaks ja 14% olukord on paranenud. Ootuspäraselt on kehvemas seisus need perekonnad, kellel ka sissetulek on madalam. Instituudi uuringu tulemustest võib järeldada, et perekondade edasine majanduslik väljavaade on niisamuti pessimistlik.

Raudsepa sõnul on kiire inflatsioon küll raugemas, kuid selle mõju kajastub meie majanduses veel mõnda aega. „Keeruline olukord majanduses mõjutab nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut investeerida, kui jätab jälje ka kodumajapidamistele. Ka maksutõusud annavad oma panuse kindlustunde langusele, samas on ettevõtjad nõus, et riigi rahandus tuleb korda saada. Hea meel on näha, et Eesti tööturg on osutunud küllaltki vastupidavaks, mis tähendab, et töötus püsib stabiilsena ning see tagab ka perede toimetuleku,“ rääkis Raudsepp.

Ekspertide ootused nii investeeringute kui eratarbimise olukorrale järgmisel kuuel kuul on üsna optimistlikud ning võrreldes märtsiga mitmekordistunud. Väliskaubanduse väljavaated on mõnevõrra paranenud: nii ekspordimahu (+16 punkti) kui impordi osas oodatakse kasvu (+16 punkti).

Eesti majanduse suurim probleem on ebapiisav nõudlus, sellele järgneb endiselt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga tuuakse oluliselt rohkem probleemina esile ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Eesti ettevõtteid mõjutasid viimasel poolaastal enim materjalide ja tooraine hinna tõus, palgasurve, elektri hinna tõus, üldise turvatunde vähenemine ning laenuintresside tõus.

Tööstusvaldkonnas jätkab kindlustunde baromeeter langust – ettevõtete kindlustunne on madalam kui kolm kuud tagasi ja eriti langenud aastatagusega võrreldes (juunis -23, märtsis -9, 2022. aasta juunis +6). Toodangu nõudlus püsib tavalisest madalamal tasemel ning toodangu maht jätkas langustrendi, samuti halvenesid tootmismahu prognoosid järgmiseks kolmeks kuuks.

Inflatsioonitaseme edasisest muutumisest on EKI eksperdid valdavalt ühel arvamusel – inflatsioon on kuue kuu pärast väiksem. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2023. aastal 9,4% ja 2024. aastal 3,9%.

Jaekaubanduse kindlustunne võrreldes eelmise kvartali lõpuga ei muutunud ja jäi vahepealsest tõusust hoolimata miinuspoolele. Kuigi jaekaubandust on juba pikalt mõjutanud kasvavad hinnad, juunis hinnasurve kaupluste hinnangul vähenes. Kuigi müük on viimastel kuudel paranenud, hoiavad kindlustunnet madalal kahanev lootus järgneva kolme kuu müügile ja negatiivne hinnang ärikonjunktuurile.

Teenindussektoris on ettevõtete kindlustunne veidi paranenud. Kõige kindlamalt tunnevad end IT-ettevõtted, turismisektoris jätkus hooajalise nõudluse mõjul nõudluse taastumine pandeemiaeelse taseme suunas, veonduse ja logistika alal liigub müük madalseisu.

Tarbijate kindlustunne püsib madalal tasemel. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29 (märtsis -28, pikaajaline keskmine -8). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt kõrge inflatsioonitase, suurenenud laenuintressid, ees ootavad maksutõusud ning Venemaa sõjategevuse jätkumine Ukrainas ja selle mõju. Perede rahanduslik olukord ei ole võrreldes aastatagusega paranenud ning säästa suutvate perede osakaal on veidi vähenenud.

Pere nädalane toidukorv kallines EKI arvestuses II kvartalis 0,5%. Juunis maksis toidukorv 117,28 eurot ja oli märtsi ostukorvist 0,5% (0,61 €) kallim. Võrreldes 2022. aasta juuniga on toidukorv kallinenud 22,3% ehk 21,35 eurot. Juunis kallines võrreldes märtsiga enim puu- ja juurvili. Suurim oli kanamunade ja kala hinnalangus.

Juunis avaldas Lausanne’i juhtimise arendamise instituut (IMD) ka riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabeli, mille hindamispartner Eestis on Eesti konjunktuuriinstituut. Eesti saavutas IMD edetabelis 64 riigi võrdluses 2023. aastal 26. koha. Kui 2022. aastal parandas Eesti aastaga oma positsiooni 4 koha võrra, siis 2023. aastal langes positsioon 4 koha võrra. Edetabeli järgi on 2023. aastal kõige konkurentsivõimelisemad riigid olnud Taani, Iirimaa ja Šveits. Suurim tõusja viimasel aastal on olnud Indoneesia (+10 kohta) ja suurim kukkuja Läti (-16 kohta).

Konkurentsivõime hinnang koosneb neljast faktorist: majanduse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuuri efektiivsus. Suurim kukkumine oli Eesti jaoks majanduse seisundi arvestuses, kus langesime 33. kohalt 54. kohale. Euroopa Liidu riikide arvestuses oli Eesti tänavu 11. kohal, mullu 10. kohal.