Inflatsioonimäär on juba praegu kokku kukkunud, märkis Kangasharju kolmapäeval Yleisradios Ykkösaamu saates.

„Kui see inflatsioon on alates eelmise aasta detsembrist poole võrra vähenenud, siis on see juba kokku kukkunud,“ ütles Kangasharju.

Ta viitab „tegelikule inflatsioonile“, st Eurostati koostatud ühtlustatud tarbijahinnaindeksile, mis ei sisalda eluaseme- ja hüpoteeklaenude intressimäärade tõusu mõju. Eurostati statistiline inflatsioon on Soomes vähenenud umbes üheksalt protsendilt 2022. aasta detsembris umbes neljale protsendile juunis. Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade tõstmise eesmärk on vähendada inflatsiooni kahe protsendini.

Kangasharju usub, et inflatsioon tuleb sügiseks „nii palju alla, et võime juba hakata mõtlema, millal aasta lõpus esimest korda intressimäärasid langetatakse“. Esialgu on ootus, et EKP tõstab põhiintressimäärasid.

Soome keskmiste ja väikeettevõtete föderatsiooni peaökonomist Juhana Brotherus ütles Yle saates, et ta ei oota enam intressimäärade tõusu. Siiski hoiatas ta kuulajaid, et intressimäärade langetamise algusest ei tasu lasta end uinutada.

Kangasharju sõnul on tõsi, et praegusel tasemel peab suutma toimida. Siiski tahtis ta spekuleerida. „Ma siiski arvan ja spekuleerin, et selline nullilähedaste intressimäärade aeg võib väga hästi tagasi tulla. Ja miks? Sest need põhjused, mis viisid meid enne koroona ja sõda nullintressi juurde, olid nii pikaajalised ja struktuursed, et need paar vahepealset šokki ei ole neid kõrvaldanud,“ ütles Kangasharju.

„Nüüd, kui need koroonaviiruse ja sõja mõjud inflatsioonile ja intressimääradele on kõrvaldatud, võime väga hästi paari aasta jooksul naasta nullintresside maailma ja me hakkame taas kartma deflatsiooni.“

Tema sõnul „alates 2025. aastast on see täiesti võimalik“.

Brotherus nõustus samuti sellega, et turg on juba praegu hinnanud, et intressimäär langeb järgmisel aastal ja 2025. aastal veelgi madalamale. Siiski ei usu ta nullintressi tagasipöördumisse.

Alates kümnendi keskpaigast võiks Brotheruse sõnul olla see kuskil „nelja ja nulli vahel“.

Brotherus nõustus Kangasharjaga, et kaks nullintressi põhjustanud tegurit - rahvastiku vananemine ja aeglane tootlikkuse kasv - on endiselt samad. Selle asemel on muutunud üks oluline tegur: erinevalt varasemast toob roheline üleminek ühiskonnale kaasa tohutuid investeerimisvajadusi ja võimalik, et pikaks ajaks.