Soome renditud LNG-tankerid on sunnitud sõitma mööda Läänemerd, sest nõudlust pole. Keskkonnamõju on märkimisväärne

Nädalavahetusel sõitis Läänemerel ringi kaks Soome ettevõtte gaasitankerit. Üks neist on sõitnud ümber Gotlandi ja teine tiirutanud avamerel. Üks on olnud liikvel alates juuli algusest ja sihtkohta pole teada.

Tegemist on kahe gaasitankeriga, mille Soome ettevõte Gasum on rentinud, Coral Energice ja Coral Energyga, mis transpordivad näiteks Venemaalt imporditud veeldatud maagaasi ehk LNG-gaasi.

Kapten ja atmosfääriteadlane Mikko Heikkilä on juba pikemat aega ettevõtte tegevuse üle imestanud, sest laevad toodavad merel sõites palju süsihappegaasi ja metaani. Heikkilä sõnul on LNG-l palju ebasoodsaid kliimategureid ja selle transpordiahel ei ole mingil juhul jätkusuutlik.

Coral Energice lahkus Torniost juuli alguses ja teatas, et sihtkoht on veel otsustamata. Nüüd on laev sõitnud juba peaaegu kaks nädalat Läänemerel, näiteks Gotlandi ümbruses.

Coral Energy seevastu lahkus laupäeval Venemaalt Võssotski sadamast ja on sellest ajast mööda Läänemerd sõitnud. Esmaspäeva hommikul jõudis laev Nynäshamni.

Peatumise korral gaas aurustuks

Laevad ei saa sadamas peatuda, sest pardal olev veeldatud maagaas ei jää vedelaks. See vajab säilimiseks temperatuuri -163 kraadi, vastasel juhul aurustub.

Kui laev seisab suvel sadamas, aurustub üha rohkem gaasi. „Mida soojem on välisõhk, seda kiiremini gaas aurustub. Sellise väikese tankeri puhul ei ole muud võimalust veeldatud maagaasi kasutada kui laeva enda mootorites,“ selgitab Mikko Heikkilä. Seega on laevad sunnitud mööda Läänemerd sõitma.

Heikkilä ütleb, et teine võimalus oleks lasta gaas atmosfääri, kuid kuna metaani atmosfääri lasta on keelatud, tuleb seda põletada oma mootorites, nagu kõnealustel laevadel tehaksegi.

„Reaalne alternatiiv sellele operatsioonile oleks lasta lastiruumi kütta, mis võimaldaks laeval ankrus püsida. Ilmselt on kasumlikum hoida paake külmana ja sõita ringi. Kliimateadlasena võin öelda, et kütus on selgelt veel liiga odav,“ nendib Heikkilä.

Siiski on Heikkilä sõnul laevaga sõitmine vähem halb kui metaani atmosfääri paiskamine sellisel kujul.

Heikkilä tõdeb, et laeva Läänemerel ringi sõitmine tekitab tohutuid koguseid lisaheidet. „Eriti kui suvel on kuum ja gaas aurustub, peavad laevad tegelikult kogu aeg täiskiirusel sõitma, et kogu aurustunud gaasi ära põletada,“ selgitab Heikkilä.

Heikkilä arvutuste järgi kulub Coral Energice’i laeval ümber Gotlandi sõitmiseks umbes 20 tundi. Selle aja jooksul põletatakse kokku umbes 20 000 kilogrammi veeldatud gaasi ja tekib umbes 58 000 kilogrammi süsihappegaasi. „Sellele lisandub veel metaani toodang, mis on 600 kilo. Kokkuvõttes on need heitkogused tohutud, kui võrrelda maanteetranspordiga,“ ütleb Heikkilä.

Kolme nädalaga jõuab laev teha 24 ringi ja Heikkilä arvutuste järgi on põletatud umbes 480 tonni gaasi ja tekkinud 1400 tonni süsihappegaasi. Heikkilä hinnangul teeks näiteks reisiparvlaev Viking Grace selle aja ja kulutatud kütusega 19 Turu ja Stockholmi vahelist reisi.

Gasumi laevad on transpordiks mõõdukalt väikesed. Suuremates ja moodsates LNG-tankerites saab aurustunud gaasi uuesti lasti sisse tagasi veeldada. See oleks Heikkilä sõnul mõnevõrra jätkusuutlikum.

Tarbija on oma käitumist muutnud

Gasumi tegevjuhi asetäitja Anders Malmi sõnul on laevade läbisõit seotud pakkumise ja nõudluse ebastabiilsusega. „Seda ebastabiilsust on raske prognoosida ja praegu on nõudlus LNG järele väiksem kui varem. Hetkel on meil transpordivõimsust rohkem kui nõudlust ja seetõttu ootavad mõned meie laevad Läänemerel,“ kommenteerib Malm.

„Kui sõda puhkes, tuli maagaas Soome maagaasitorustiku kaudu. Nüüd transporditakse Soomes kasutatavat maagaasi peamiselt meritsi. Kuna paljud inimesed loobusid gaasi kasutamast, on selle tarbimine nüüd väiksem. See on viinud olukorrani, kus tankerid sõidavad tühjalt, sest nad ootavad, et keegi maagaasi tarbiks,“ selgitab Mikko Heikkilä.

Gasumi asepresidendi Malmi sõnul kavatseb ettevõte tulevikus keskenduda säästvusele. „Me hindame oma tegevuses pidevalt jätkusuutlikkust. Praegu kaardistame erinevaid keskkonnamõju vähendamise võimalusi. See hõlmab nii tehnilisi investeeringuid kui ka laevade optimeerimist,“ ütleb Malm.