Regulatiivne giljotiin: kuidas liigsed regulatsioonid takistavad Eestis finantstehnoloogia arengut

Eesti on väike riik, kuid on andnud maailmale kolm finantstehnoloogia-ükssarvikut: Skype'i, Wise'i ja Bolti. 2017. aastal alustas Eesti ühena esimestest VASPide (virtuaalvääringu teenuse pakkujate) reguleerimist ja muutus nii krüpto-Mekaks. Veel üks Eesti kui digiriigi suur saavutus on e-valitsemine, sealhulgas ettevõtjatele e-residentsuse andmine. Paraku ei toimi 2023. aastal kõik enam nii, nagu peaks. Eesti majandus ei saa nendest arendustest enam eeliseid.

Aastatel 2017–2021 väljastas Eesti ligi 4000 VASPi litsentsi. See oli 50% kõikidest seda tüüpi litsentsidest maailmas – muljetavaldav tulemus 1,3 miljoni elanikuga riigi jaoks. Kuid juba 2022. aasta keskpaigas vähenes VASPide arv Eestis 300 võrra ja jätkab vähenemist.

Selle põhjuseks on karmid regulatsioonid. Võtmeteguriks sai VASPide minimaalse omakapitali järsk suurendamine 250 000 dollarini. See summa ületab isegi kapitalinõudeid, mis kehtestati direktiiviga EL/2019/1937 (MiCA) ja jõustusid 2023. aastal. Direktiivi järgi võib VASPi kapital olla 50 000 – 150 000 dollarit.

Muidugi on see oluline takistus igale väikeettevõttele. Eestis on krüptoäri avamise kulud muutunud enamiku ettevõtete jaoks ülemäära suureks. See on kaasa toonud teiste riikide positsioonide tugevnemise sellel turul. Sealhulgas on esile tõusnud Leedu, kes jätkab VASP-sektori ettevaatlikku reguleerimist ja väljastab aktiivselt litsentse.

Kuni 2022. aastani kasvas Eesti SKP kindlalt. 2021. aasta tulemuste järgi oli kasvutempo 3,9%, 2022. aastal, üldise kriisi taustal vähenes SKP 1,9%. Kuid on ka põhjuseid, millega Eesti peaks tegelema.

Näiteks 2022. aastal langes Eesti IMD maailma riikide konkurentsivõime edetabelis neli kohta. Teist aastat järjest on majanduslangus. 2023. aasta esimese kvartali tulemuste põhjal teatas valitsus SKP ja ekspordi vähenemisest ning inflatsiooni suurenemisest. Maksulaekumised vähenevad, käibemaksu laekumine väheneb kõikides sektorites, välja arvatud valitsussektoris. Muidugi on seda põhjustanud kõrge inflatsioon ja kriisist väljumiseks tarbimise suurendamine likviidsussüstide arvelt näib ohtlik.

Aga me ei saa jätta tähelepanuta teist majanduse jaoks olulist tegurit – karmide regulatsioonide mõju eraettevõtlusele ehk palkadele, töökohtadele ja majandusele tervikuna.

Eesti on idufirmade riik. Siin on lihtne ettevõtet veebis avada, aruandluse jaoks ei pea kokku koguma tuhandeid dokumente ja on võimalus laieneda peaaegu kõigile maailma turgudele. Siiski on asju, mis üldpilti rikuvad.

Eestis on e-residentsuse programm, mille eesmärk on, et Eestis loodaks uusi kõrge lisandväärtusega ettevõtteid. Soovime siiski, et Eesti oleks potentsiaalsetele uutele ettevõtetele veelgi atraktiivsem. 2021. aastal saime krüptoturule peaaegu tõkestavad regulatsioonid. Seda vaatamata sellele, et maailmas valitsev trend on suunaga just nende projektidele.

Finantstehnoloogia-ükssarviku loomisest ei piisa, seda tuleb riigis ka hoida. Näiteks võib tuua ettevõtte Wise, mis valis endale Suurbritannia jurisdiktsiooni. Selleks aga on vajalikud selged mängureeglid: mugav maksusüsteem, ettearvatav regulaator ja ligimeelitavad regulatsioonid, mis ei ole liiga koormavad ja mida aruandluse kaudu totaalselt ei kontrollita.

Selles osas on Leedu hea näide. Kui Eesti regulaator läks krüptoprojektide suhtes keelamise teed, algas Leedus digibuum. Selleks, et vältida kaost, oli vaja uusi regulatsioone. Leedu regulaatoril ei olnud aga ülesannet ega võimalust hakata riigis kontrollima iga krüptoprojekti iga operatsiooni. Peamine eesmärk oli nad „kodustada“ ja riigi majanduse heaks tööle panna. Selle tulemusena kapitalinõue nii palju ei suurenenud ja on kuni 125 000 dollarit. Ettevõtete peamine ülesanne oli avada kohalik kontor ja palgata kohalikud töötajad.

Me näeme, et teenuste ekspordist võib saada oluline osa Eesti tuludest. Selleks on meil olemas kõik vajalik: suurte finantstehnoloogiaettevõtete loomise kogemus, hea koolitusega spetsialistid, võimalus saada täiendharidust. Puudu on ainult mugavatest regulatsioonidest ja sellest, et riik märkaks eraalgatusi.

Sellistes olukordades kasutavad majandusteadlased „regulatiivset giljotiini“ – see on seaduste muutmise mehhanism, kus ärile ebavajalikud erandid ja vananenud nõuded eemaldatakse. Seda mehhanismi on kasutatud Horvaatias, Bosnias, Suurbritannias, Mehhikos ja teistes riikides. See võimaldab vähendada ettevõtete administratiivset koormust ning suurendada riigis eraettevõtluse ohutust ja läbipaistvust.