Ökonomist: tarbimise põhi ei ole veel käes

Jaemüük alanes juunis oluliselt nii eelmise aasta kui ka eelmise kuuga võrreldes. Aastatagusega võrreldes osteti poodidest 8 protsendi võrra vähem. Tarbimine ühe inimese kohta langes veelgi enam, kuna eelmise aastaga võrreldes on Eestis rohkem nii püsielanikke kui ka välisturiste.

Juunis vähenes peaaegu kõikide toodete tarbimine peale apteegikaupade. Jaemüügi maht on kahanenud viimase kümne kuu jooksul. Viimased neli kuud on lisaks müügimahule alanenud ka kaupluste käive. Hinnatõusu toel on kasvanud eluks hädavajaliku ehk toidu ja ravimite müük. Inimesed on koomale tõmmanud muude toodete, näiteks kodukaupade, elektroonika, rõivaste ja jalatsite ostmise. Seevastu apteegikaupade müüki toetab pensionide märgatav tõus.

Müügimahu langus on Eestis üks Euroopa suurimaid. Osaliselt on see seletatav teistest riikidest palju kõrgema inflatsiooniga. Samas Lätis ja Leedus, kus on olnud Eestiga sarnane hinnatõus, on jaemüük vähenenud oluliselt vähem. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on Eestis jaemüük kahanenud 9 protsendi võrra, samal ajal kui Lätis ja Leedus vaid 2 protsenti. Osaliselt saab seda selgitada sellega, et Lätis ja Leedus on palgakasv olnud Eestist mõnevõrra kiirem.

Tarbimise pilt peaks sügisel paranema hakkama. Palgad ja pensionid tõusevad taas hindadest kiiremini, kuigi ostujõu taastumine hinnarallieelse tasemeni võtab veel aega. Oodatavad maksutõusud suurendavad ilmselt tarbimist aasta viimastel kuudel.