„Fitchi otsus Eesti reitingut langetada tähendab seda, et eelarvepuudujäägi rahastamine laenu abil võib muutuda senisest kulukamaks. Kui me ei soovi suuremaid intressimakseid, peame rohkem pingutama, et puudujääki vähendada ja võlakoormuse kasvu pidurdada,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

„Just sel põhjusel tulime välja mitmete maksumuudatustega ja otsime riigisektoris aktiivselt ka kokkuhoiukohti. Tuleva aasta eelarve läbirääkimised on kohe algamas, ministeeriumid on meile esitanud ettepanekud kokkuhoiuks oma valdkondades ja lisataotlusi esitada ei saa,“ sõnas minister.

Fitchi teatel on reitingu langetamine tingitud riigirahanduse olukorrast, kus valitsussektori üldine võlakoormus kasvab 2023. aasta lõpuks nende prognoosi järgi 21,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja tõuseb ka edaspidi. Võrreldes teiste Eestiga sarnaste riikide grupi mediaani 54 protsendiga jääb Eesti võlakoormus endiselt üheks väikseimaks.

Agentuur prognoosib, et eelarvepuudujääk jääb sel aastal 3,6 protsendi juurde SKPst ning väheneb järgmisel aastal 2,4 protsendile ja 2025. aastal 2 protsendile tänu valitsuse maksupaketile.

A+-tase peegeldab Fitchi hinnangul seda, et Eesti majanduskasv on olnud nõrk ja majandus kahaneb tõenäoliselt teist aastat järjest. Seda on mõjutanud Venemaa ja Valgevene vastased sanktsioonid, mis on osas tööstusharudes mõjutanud tarneahelaid, ja Põhjamaade kinnisvarasektori nõrkus.

Majanduskasv peaks kiirenema aasta teises pooles koos reaalpalga kasvuga, kuigi seda võib agentuuri hinnangul tagasi hoida majapidamiste soov hakata oma säästupuhvrit uuesti kasvatama. Seetõttu prognoosib agentuur, et majandus kahaneb sel aastal 1,6 protsenti, mis pöördub järgmisel aastal 3,5-protsendiseks tõusuks.

Agentuur märgib, et Eesti inflatsioon on juunis vähenenud 9,2 protsendile ja selle peamiseks põhjuseks on praegu toiduainete hinnad, mis peaksid küll muude hindadega koos langema, kuid seni on langus olnud aeglane. Fitch prognoosib, et aasta lõpus jääb inflatsiooni 5 protsendi lähedale ja aasta keskmisena 9,7 protsendi juurde.

Reitingu edasise langetamiseni võiksid agentuuri hinnangul viia valitsussektori võlakoormuse SKPst oluline kasv. Seda võib tingida kasvanud kulusurve või nõrgenenud majanduskasv, mis mõjutab eelarvelaekumist. Samuti kui geopoliitiliste riskide märkimisväärne suurenemine avaldaks mõju majanduskasvule ja eelarvepoliitikale.

Reitingu tõstmiseni viiksid võlakoormuse taseme vähenemine suhtena SKPsse ning andmed selle kohta, et hiljutised majandusšokid pole majanduse kasvuväljavaateid, konkurentsivõimet ja inflatsiooni suurelt mõjutanud.

Fitchi teadet saab lugeda siin.