Tõnu Mertsina: Eesti hinnakasv aeglustub kindlal sammul

Eestis juba pikemat aega kestnud majanduslangus hakkab üha enam ka hinnakasvu pidurdama.

Juulis aeglustus inflatsioon aastases võrdluses 6,3 protsendini ja kuises võrdluses vähenesid hinnad isegi 0,4 protsendi võrra. Kuigi toiduainete hinnakasv on juuni seisuga kõrgelt tasemelt tasapisi aeglustunud, on sellel jätkuvalt suurim mõju tarbijahindade kasvu.

Koos energiahindaega on vähenenud eluasemega seotud hindade mõju, samas kui transpordihinnad on languses. Bensiinihind juulis küll tõusis, kuid see on jätkuvalt madalam kui aasta tagasi. Eelmise aasta alguse kõrgtasemelt on taandunud ka maailmaturu toidutoormehinnad, mis peaksid toiduainete hinnakasvu pidurdama.

Aastases võrdluses on langusesse läinud impordihinnad ja töötleva tööstuse tootjahinnad ning aeglustunud on ka ehituse hinnakasv. See tähendab ettevõtete poolt väiksemat hinnasurvet tarbijahindadele. Aastases võrdluses toob hinnakasvu allapoole ka eelmise aasta kõrge võrdlusbaas.

Hinnakasvu pidurdavad kõrgele tõusnud intressimäärad, juba pikka aega languses majandus ja üldine nõudluse vähenemine. Samas avaldab hinnakasvule jätkuvalt tugevat survet madal töötusemäär, kõrge tööhõive ja kiire palgakasv.

Aasta lõpus võivad järgmise aasta maksutõusud tarbimist ja koos sellega ka hindu veidi ülespoole kergitada. Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastal keskmiselt ligi 10%, kuid aasta lõpuks taandub hinnakasv 5% lähedale.

Euroala alusinflatsioon ei näita veel piisavalt kiiret taandumist

Euroala tarbijahindade kasvu aeglustumine juulis 5,3 protsendini vastas üldistele ootustele. Kuises võrdluses vähenesid hinnad 0,1% võrra. Viimati vähenesid hinnad kuises võrdluses selle aasta jaanuaris.

Kui põhiinflatsioon tuleb tasapisi allapoole, siis alusinflatsioon, millest on välja jäetud energia ja toiduainete hinnad, pidurdub hoopis visamalt. Kuises võrdluses vähenes alusinflatsioon küll 0,1%, kuid aastases võrdluses oli 5,5% kasv sarnane juuniga ja see on püsinud enam-vähem samasugune juba pikemat aega.

Euroala tööturg ja palgakasv on tugevad ning ka majandus tervikuna veel üsna hästi vastu pidanud. Teises kvartalis suurenes see aastases võrdluses küll vaid 0,6% ja kvartali võrdluses 0,3%. Ühest küljest võib see anda Euroopa Keskpangale põhjuse ka veel septembris intressimääraasid tõsta. Samas pole rahapoliitika karmistamine veel oma täit mõju avaldanud, mistõttu ei ole intressimäärade tõstmine veel täiesti kindel.