Kütuste hinda tõstavad saudid. Aga kui kaua? Kartell on käest libisemas

Pärast pikka stagnatsiooni Eesti tanklapostidel on kütusemüüjad taas sunnitud hinnatablood tolmust pühkima ja tarbijate meelehärmiks hindu kergitama.

Viimastel nädalatel on naftakartell OPECi juhtriigi Saudi Araabia ennastsalgavad ponnistused hakanud vilja kandma ja toornafta hinnad on asunud tõusule. Kõigil autoomanikel mõlgub kindlasti mõttes küsimus, et kui pikaks hinnaralliks peavad nad valmis olema, mis juhtub naftaturgudel edasi ning kuidas see mõjutab meie kütuseturgu?

Hind on olnud all

Senine nafta-aasta on olnud kütusetarbijatele soodne ja rahulik – hinda on kontrolli all hoidnud jahtuv maailmamajandus ning selgelt alla ootuste kulgev Hiina taasavanemine. Lisaks pressib ennast sanktsioonide kiuste maailmaturule ka Venemaa (ning vähemal määral ka Iraani ja Venezuela) toornafta, mis suurendasid aasta esimeses pooles globaalseid naftavarusid.

Loomulikult ei ole see teps mitte meeltmööda nafta tootjariikidele, kes sõltuvad oma eelarvetuludes musta kulla hinnast. Analüütikud on hinnanud, et naftakartelli liider Saudi Araabia vajab eelarvetasakaaluks Brenti toornafta hinda 81 dollarit barreli kohta ning viimaste kuude ligi 10% madalam hinnatasand kindlasti saude ei rahuldanud.

Kuna maailmamajanduse nõrkus lõi välja juba eelmisel aastal, siis juba alates 2022. aasta oktoobrist on paigas kartelli tootmispiirangud. Kui aasta alguses oli näha, et Hiina COVID-19 nullpoliitika lõppemisest ei tule vajalikku toetust hinnatõusuks, siis üllatas OPEC+ uute „vabatahtlike“ tootmiskärbetega aprillis.

Ka see ei suutnud naftahinda pikemaks ajaks sobivale tasandile kergitada ning nii tõmbas juuni alguses toimunud OPEC+ ministrite kohtumisel Saudi Araabia energiaminister bin Salman kübarast tõelise jänese välja. Nimelt astus naftakuningriik pretsedenditu sammu ja kuulutas juuliks välja ühepoolse tootmiskärpe – üks miljon barrelit päevas ehk ca 10% saudide naftatoodangust ehk ca 1% kogu globaalsest tootmismahust.

Kontroll kartelli üle on kadumas

Ka see jänes hakkas Saudi Araabia näppude vahelt minema lipsama, sest turud ei reageerinud sammule suure entusiasmiga. Vaid Venemaa energiaministri Aleksander Novaki teade, et saudidega ollakse solidaarsed ja augustist piiratakse naftaeksporti 0,5 miljoni barreli võrra päevas, aitas hinnad taas tõusule suunata.

Tänaseks on hinnad jõudnud tasemele, kus need viimati olid aprilli keskel ja Saudide kuningakoda saab tunda rahulolu eesmärgi saavutamisest. Ometi võib õnn olla üürike, sest tegelikkuses annab selline sundkäik märku, et OPECi juhtriik hakkab kaotama kontrolli kartelli üle – teised ju tootmiskärbetega kaasa ei tulnud.

Nii maailma ja USA energiaagentuurid kui ka mitmed investeerimispangad on ennustanud aasta teiseks pooleks kõrgemat hinnataset. Maailmamajandus hakkab vaikselt koomast välja tulema – Euroopa majandus on juba kasvuni jõudnud –, see toob omakorda kaasa naftanõudluse suurenemise. Kuna tootmismahud ei suuda nii kiiresti kosuda, siis defitsiit turul vähendab juba praegu varusid ning tõstab hindu ka lähemas tulevikus. Tõsi, tänasest palju kõrgemat hinnataset analüütikud aasta lõpuks õnneks ei ennusta.

Eestis pole tarbimine vähenenud

Küll on lähikuudel suurem hinnasurve diislikütusele – vähemalt esialgu nähakse, et tootmispiirangute tõttu väheneb nö hapuma või raskema nafta (sour crude) jõudmine maailmaturule. Kuna sellest on mõistlikum toota just diislikütust, siis võib prognoosida, et lähikuudel on globaalselt diislikütuse toodang struktuurses defitsiidis. Samuti minnakse sügiskuudel läänemaailmas üle talvise mootoribensiini tootmisele, mille omahind on kõrgema aururõhu tõttu madalam kui suvisel mootoribensiinil, mis vähendab hinnasurvet meie autojuhtidele.

Meie kohalikul kütuseturul valitseb aga imelik anomaalia, kus langev majandus ei väljendu vähenevas kütusetarbimises. Näiteks veondussektori ettevõtete kaubaveomahud olid 20% madalamad kui aasta tagasi. Kuna veondus on üks suuremaid diislikütuse tarbija, siis peaks sellisel veomahtude vähenemisel olema märgatav mõju ka kütuse tarbimisele, kuid ometi müüakse diislikütust rohkem kui aasta tagasi.

Eriti tugevat müügimahtude tõusu näitavad piirimaakonnad. See tähendab, et ikka veel toimub välismaalt tankimise tagasi toomine Eestisse ning kohalikul äriklienditurul toimivast hinnakonkurentsist võidab eelkõige Eesti majandus ja riigieelarve laekumised.