Merko Ehitus teenis poole aastaga 19 miljonit eurot kasumit

Merko Ehituse kasum oli esimesel poolaastal ligi kolm korda suurem võrreldes mullusega.

„Esimese poolaasta kasum oli meil ootuspäraselt tugev, kuna mitu korteriarendusprojekti said valmis ja toimus eelmüüdud korterite üleandmine ostjatele. Samas eelmüüdud korterite varu järk-järgult ammendub ning tegutseme täna väga erinevas turuolukorras võrreldes 2020. ja 2021. aastaga,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink tulemusi.

Tringi sõnul on korterite uusmüügi tempo märkimisväärselt langenud, mistõttu on uute arendusprojektide käivitamine nii nende poolt kui Balti turul tervikuna oluliselt aeglustunud. See omakorda tähendab järgmisel paaril aastal vähem valmivaid arendusprojekte ja müüdavaid kortereid.

„Positiivse poole pealt näeme, et esimesel poolaastal on korterituru olukord stabiliseerunud, kohanemine majanduskeskkonna muutustega jätkub ning turule on lisandunud natuke rahulikumat sentimenti. Kuigi täna on oluliselt vähem investeerimise eesmärgil korteriostjaid, siis uue kodu ostutehinguid siiski toimub. Kiiret muutust nõudluse taastumisel me lähiajal siiski ei näe ning suhtume uute projektide käivitamisse ettevaatlikult.“

Merko Ehituse 2023. aasta teise kvartali müügitulu oli 142 miljonit eurot (+61,3%) võrreldes mullusega) ning kuue kuu oma 217 miljonit eurot (+39,1%).

Ettevõtte teise kvartali puhaskasum ulatus 13,6 miljoni euroni (+223,4%), kuue kuu puhaskasum oli 19,4 miljonit eurot (+170,1%).

Kvartalitulemused ületasid oluliselt analüüsimaja Enlight Researchi ootusi, kui müügitulu oli prognoositust poole võrra suurem ning kasum ligi kolm korda suurem. Seda eelkõige tänu kinnisvaraarendustele.

Trink: keskkond on jätkuvalt ebakindel

Tänavu kuue kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 255 miljoni euro väärtuses ehk 32% enam kui võrdlusperioodil ning ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes 29% võrra 418 miljoni euroni.

„Ehitusmahtude mõttes tasakaalustab kontserni tugev tellijalepingute portfell lähema paari aasta jooksul teatud määral korterituru langusest tingitud mõjusid. Samas on ehituse tegutsemiskeskkond jätkuvalt ebakindel. Riskide juhtimine on äärmiselt oluline, niipalju kui see tänase kiire inflatsiooni ja kõrgete intresside, uute regulatsioonide ja halduspraktika ning geopoliitilise olukorra juures võimalik on,“ sõnas Andres Trink ehitusteenuste turu kohta.

Esimese kuue kuuga andis Merko ostjatele üle 512 korterit ja 15 äripinda. Teise kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel bilansis 978 korterit. Ehitusfaasis olevatest korteritest ligikaudu 40% oli kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2023. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine.

Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus ning Elemental Business Centre büroohooned, Leedus tuulepargi taristurajatised ja alajaam Kelmė rajoonis ning erinevate NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.