Enefit Greeni kasum kuivas kokku, aktsia languses

Kasvanud kulude ja väiksemate tulude tõttu vähenes Enefit Greeni kasum teises kvartalis 93% võrreldes aastatagusega.

Enefit Green grupi teise kvartali äritulud langesid 13% ja ärikulud kasvasid 32% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 37% võrra 19,3 miljoni euro tasemele.

Kvartali puhaskasum kahanes 15,8 miljoni euro võrra 1,1 miljoni euroni. „Mullune pidurdamatu energiakandjate hinnaralli on pöördunud ja hinnatasemed on normaliseerunud, kukkudes aastaga Enefit Greeni peamistel koduturgudel pea kaks korda,“ kommenteeris Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas tulemusi.

Enefit Greeni arvutuslik teenitud elektrihind oli teises kvartalis 90 €/MWh (-29%). Elektritootmisele ja -hindadele avaldasid regioonis olulist mõju madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ilmad, Olkiluoto-3 tuumajaama lõplik käivitumine ja naaberriikide hüdroelektrijaamade tugev toodang.

„Arvestades elektritootmist- ja hindu mõjutanud tegureid jäid Enefit Greeni teise kvartali majandustulemused oodatust madalamaks. Oma jälje jätsid peamise tegurina langenud arvestuslik teenitud elektrihind, aga ka nõrkadest tuuleoludest tingitud oodatust väiksem elektritoodang ning kasvanud püsikulud. Kuigi uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid andsid 56 gigavatt-tunnise täiendava panuse langes meie teise kvartali elektritoodang siiski 2% võrreldes möödunud aasta sama ajaga.“

Kärmas lisas, et püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud. Planeeritud püsikulude kasv on mõeldud toetama pikaajalise kasvuplaani elluviimist. Kvartali puhaskasumile avaldas teises kvartalis täiendavat negatiivset mõju dividendide väljamaksega seotud tulumaksu kulu kasv, mis oli ligi 4,7 miljoni euro võrra suurem.

„Hinnaväljavaade sügisele ja talvele sõltub paljuski sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb ja milliseks kujuneb CO₂ hind. Nõudluse katmiseks on süsteemsel tasandil endiselt puudu taastuvelektrijaamu ja Baltikumi piirkond suuresti sõltumas impordist. Prognoosid näitavad, et keskmised elektrihinnad peaksid jääma teisel poolaastal kõrgemale tasemele kui teises kvartalis,“ lisas Kärmas.

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on Enefit Green investeerinud tootmisvõimsuste kasvu ligi 166 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes pea kolm korda enam. „Uute investeerimisotsuste tegemisel lähtume turuolukorrast ja seatud investeerimiskriteeriumitest, et tagada vajalik kapitalitootlus. Teisel poolaastal on tähtis hoida tootmisvarade kõrget töökindlust, et saavutada võimalikult kõrge elektritoodang sügis- ja talvekuudel.“

Enefit Greeni aktsia on turu avanedes kukkunud ligi 4% ning kaupleb 4 euro juures. Esimese pooltunni jooksul on tehtud 796 tehingut kogukäibega 340 454 eurot.