Need kolm tegevusala andsid juunikuisest töötleva tööstuse langusest ligi 70%. Kui vaadata aasta esimest poolt kokku, siis on suurima negatiivse mõjuga eelpoolnimetatud kolm tegevusala ning lisaks veel ehitusmaterjalide ja mööblitoodangu vähenemine. Need viis tegevusala andsid aasta esimese poole töötleva tööstuse langusest ligi kolmveerandi. Eesti töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse osakaal väheneb ning on sel aastal langenud alla pikaajalist keskmist taset. Töötlev tööstus on küll vaid ligi 15% Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest, kuid selle toodangusse kaasatud kodumaine väärtusahel ja seega mõju majandusele on oluliselt suurem.

Kuigi töötleva tööstuse tootmismahtude tugeva vähenemise taga on üldine nõudluse (nii sise- kui välisnõudluse) nõrgenemine, avaldab sellele eriti tugevat mõju ehitus- ja kinnisvarasektori vilets seis Põhjamaades. Eesti tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus piirab majandustegevust, on tõusnud juba 74 protsendini, mis on ligi sama suur osakaal nagu 2020. aasta koroonakriisi ajal. Võrdluseks, Soomes on selliste ettevõtete osakaal 45%, Lätis ja Rootsis 47% ja Leedus 59%. Nii oli Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus eelmisel aastal ja ka selle aasta esimesel viiel kuul EL-s kõige suurem.

Töötleva tööstuse toodangu ekspordile avaldab tõenäoliselt juba mõju ka Eesti ettevõtete halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime. Tööstusettevõtete osakaal, kelle hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul nõrgenenud, on langenud vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele. Tööstusettevõtete kindlustunne halveneb jätkuvalt ning kui välja arvata 2020. aasta koroonakriis, on see kukkunud 2009. aasta ehk 14 aasta taguse tasemeni. Samuti ei näe Eesti ettevõtted veel lähiajal olukorra paranemist. Tootmise ja ekspordi väljavaade on üha enam halvenenud. Nii on näiteks ekspordiootused kukkunud juba 2009. kriisiaasta kõige madalamale tasemele.

Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on läinud langusesse. Koos tootmismahtude vähenemisega on selle majandussektori müügitulu langenud jooksevhindades juba alates märtsist. Juunis vähenes töötleva tööstuse müügitulu aastases võrdluses ligi 17% ja see langus on süvenenud. Kuigi tootmissisendite hinnakasv on ka kiiresti taandunud ja impordihinnad vähenevad, piirab töötleva tööstuse müügitulu vähenemine tööjõukulude suurendamist ja viib tõenäoliselt kasumi veelgi suuremasse langusesse. Esialgsetel andmetel oli töötleva tööstuse kasum ja kasumlikkus (kasumi osakaal käibest) erakordselt suur 2021. aasta teisest kvartalist kuni 2022. aasta teise kvartalini, kuid on seejärel kiiresti vähenenud.

EL majandus nõrgeneb. Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandussektori üha halvemalt olukorda ja väljavaadet. Kui aasta esimesel poolel kogumajandust iseloomustav indeks paranes tublisti, siis alates juunist näitab see taas majandusaktiivsuse vähenemist. Aasta esimesel poolel majandus küll veel kasvas, kuid see kasv on aeglustunud. Eesti suuremate kaubanduspartnerite, Rootsi ja Soome, majandused jäävad sel aastal langusesse ja järgmisel aastal on oodata vaid tagasihoidlikku kasvu taastumist, eriti Rootsis. Inflatsioon küll aeglustub, kuid Euroopa majanduskasvu väljavaadet halvendab karmistunud rahapoliitika, mille suurem mõju ootab veel ees. Samuti pakub Hiina maailmamajandusele varem oodatust väiksemat tuge.

Tööstustoodangu langus võib olla küll põhjast läbi käinud, kuid see oli juunis jätkuvalt väga tugev. Samuti ei ole selle sektori lähiaja väljavaade paranenud. Tööstussektori tootmismaht vähenes juunis aastases võrdluses 13% ja töötlevas tööstuses 12%. Teises kvartalis töötleva tööstuse tootmismahu langus süvenes ning aasta esimesel poolel vähenes see 12%