Tasa ja targu: Kreekal läheb abilaenude tagasimaksmisega veel palju aastaid. Kas Eesti ka midagi tagasi saab?

Kreeka riik oli pärast 2007.-2008. aasta finantskriisi pankroti äärel. Päästjaingliks sai Euroopa Liit, sh Eesti.

Euroopa Liit (EL) laenas aastail 2010–2018 kolme abipaketiga Kreekale 241,6 miljardit eurot. See tekitas nii Eestis kui ka mujal Euroopas päris palju halvakspanu, kuna kreeklased olid aastaid elanud üle oma võimete. Ühe lahendusena nähti isegi seda, et Kreeka visataks Euroopa Liidust välja. Nii siiski ei läinud.

Laenu anti Euroopa Liidu nn ühiskassast, st vähem või rohkem pidid panustama kõik liikmesriigid. Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas kommenteeris Ärilehele, et Eesti on andnud garantii 0,275% ulatuses EFSF-i (ingl k European Financial Stability Facility) emiteeritud võlakirjadele, mille arvelt finantseeriti muu hulgas Kreeka laene. „Reaalselt ei ole Eesti EFSF-i võlakohustuste katteks raha maksnud,“ kinnitas ta, lisades et Eesti riigi osa EFSF kaudu väljastatud laenudest oli 2022. aasta lõpus 451,9 miljonit eurot (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid).

„Sealhulgas olid Kreeka laenud 360 miljonit, millele lisanduvad laenudega seotud pikaajalised intressinõuded ja intressivõlad 30,3 miljonit eurot,“ selgitas Kuningas.

EFSF-i kõrval anti Kreekale laenu ka ESM-i (European Stability Mechanism) kaudu. 61,9 miljardist on Kreeka tagasi maksnud kaks miljardit ja regulaarsed tagasimaksed algavad alates 2034. aastast. „Eesti osalus ESM-is on 0,2527%,“ kinnitas Kuningas.

Kreeka on EL-ile tänaseks tagasi maksnud kokku kaheksa miljardit eurot. Aega on selleks riigil 2060. aastani, kuid riik on öelnud, et soovib laenud tagasi maksta võimalikult kiiresti.

Aastatel 2010–2018 viidi Kreekas ellu 15 reformipaketti, sealhulgas reformiti finants- ja avalikku sektorit, makse ja pensioneid. Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk paranes –15,1%-lt 2009. aastal 0,8%-ni 2017. aastal.