Venemaa elektrivõrgust varem lahkumine toob lisakulusid ka tarbijale

Eesti lahtiühendamiseks Venemaa võrgust peavad korraga olema töövalmis kõik kolm Eesti-Läti vahelist ühendust, et tagada Eesti tarbijale elekter.

Balti riigid, Poola ja Euroopa Komisjon on kokku leppinud Balti riikide elektrisüsteemide eraldamise Venemaa ja Valgevene süsteemist, et maandada julgeolekuriski agressorriikide energiasüsteemist sõltuvuses olemisest.

Elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga läheb Balti riikidele ja Poolale Euroopa Liidu rahastamisotsuse aegsete hindade järgi kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes 350 miljonit eurot (koos Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitamisega, mis oli eelduseks kahe nõukogudeaegse Eesti-Läti elektriühenduse rekonstrueerimisele).

Kuna nüüdseks on riigid leppinud kokku varasemas sünkroniseerimises 2025. aasta alguses, mis on ligi aasta võrra varem kui esialgu kokku lepitud, siis Elering on jõudnud ehitajaga kokkuleppele, et kiirendada sünkroniseerimiseks vajalikke taristutöid, tuues Eesti-Läti vahelise elektriühenduse rekonstrueerimine 2025. aasta lõpust 2024. aasta lõppu.

Lisakulu 10 miljonit

Tööde kiirendamine tõstab Eesti-Läti viimase ühenduse rekonstrueerimise hinda 10 miljoni euro võrra, kuhu on arvestatud lisakulutused ehitajate omakuludele kui täiendavatele allhangetele. Ehitaja peab täiendavalt kaasama lisaressursse turult, millega esialgse ehitusgraafiku tegemisel arvestama ei pidanud. Lisaks tuleb projekti realiseerimiseks palgata täiendavat tööjõudu ja rentida/soetada eritehnikat.

„Elering tegutseb Eesti tarbija huvides, et tuled põleksid ega tekitataks ebavajalikke kulusid, mis lisanduvad tarbija elektriarvele,“ kommenteeris Eleringi analüütik Kätlin Klemmer Ärilehele.

Klemmer lisas, et seoses Leedu poolt algatatud varasemaks toodud sünkroniseerimisega tekib olukord, mis on erinev 2025. aasta lõpu sünkroniseerimise tähtajaga võrreldes – 2025. aasta alguse tähtaja puhul ei jõua Balti riigid täita kõiki tehnilisi nõudeid, mis Euroopa elektrivõrgul on.

„See tähendab juba paratamatult lisakulusid tarbijatele, mis jõuavad tarbija arvele. Soovime kolme riigi koostöös taotleda EL-i reeglitest erandit, mis aitaks lisakulusid vähendada,“ ütles Klemmer.

Investeeringutööd jagunevad kolme etappi ning Euroopa Komisjoni seatud kõrge prioriteetsuse tõttu rahastatakse projekte maksimaalse 75% ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastu (ingl k Connecting Europe Facility (CEF)) vahenditest. Ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis Ülekoormustasu Fondist (ÜKT) ehk Eesti tarbijad sünkroniseerimiseks vajalike taristutööde eest midagi tasuma ei pea. Eestis finantseeritakse sünkroniseerimise raames kokku ligikaudu 30 investeeringuobjekti.