Juuli inflatsioon oli pea kahe aasta madalaim
(15)
Statistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus juuni 9,2 protsendilt juulis 6,4 protsendini. Euroalal aeglustus hindade tõus esialgsel hinnangul 5,3 protsendini.
Tulenevalt energiahindade languse süvenemisest, toiduainete laialdastest allahindlustest ja administratiivsetest meetmetest oli aastane inflatsioon juulis pea kahe aasta madalaim. Arvestades, et inflatsiooni tipp jäi möödunud aasta suve lõppu, siis kõrge võrdlusbaasi mõjul jätkub inflatsiooni aeglustumine ka augustis.
Energiakandjate hinnad olid juulis 10 protsenti odavamad võrreldes aastatagusega. Sealjuures on gaasi hind langenud pea 2/3 ning hinnalangus on hakanud ka kaugkütte hindadesse suuremal määral kanduma. Toidu hindu kujundasid allahindluskampaaniad ning aastane hinnatõus aeglustus 16,4 protsendini. Toidu sisseostuhinnad on soodsama toidutoorme ja madalamate energiahindade taustal alanenud, mis võimaldab tarbijatele madalamaid hindu pakkuda. Edasises vaates saavad ilmselt riskikohaks olema Lõuna-Euroopa põua mõjud eelkõige aiasaadustele. Puuvili, mis on valdavalt imporditud, on toidukaupadest niigi enim kallinenud.
Baasinflatsioon, millest on kõikuvamate hindadega energia ja toit välja arvatud, aeglustus juulis 7,5 protsendini. Lisaks nõrgale majanduskonjunktuurile ja majapidamiste säästupuhvrite vähenemisele soosis baasinflatsiooni aeglustumist 1. juulist jõustunud hooldereform, mille kohaselt hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse.
Viimaste kuude hinnaarengud näitavad, et väga kiire hinnatõusu periood on läbi saanud. Inflatsioonitempo poolest ei ole me enam euroala tipus, oleme asetunud keskmike sekka. Peamiste hinnakomponentide dünaamika on meil sarnane euroalaga võrreldes - energia on odavnemas ning toidu hinnatõus aeglustumas. Eristuvad vaid teenuste hinnad, mis on euroalal aktiivse suvise turismiperioodi tõttu jätkuvalt kiirenemas.
Arvestades praeguseid energiahindu, peaks Eesti inflatsiooni madaltase jääma augustisse-septembrisse. Kütteperioodi lähenedes võivad tulevikutehingute kohaselt osade energiakandjate hinnad tõusta, mis mõnevõrra kergitavad inflatsiooni aasta lõpupoole.
Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit. Aastaga tõusid juulis 6 protsendi võrra hinnad ka Saksamaal ja Itaalias, kus ostukorv on seni kallinenud küll märksa vähem kui Baltikumis.
Energia hinnad alanesid juulis tänu gaasi, elektri ja kütte hinna langusele. Mootorikütuste hinnad püsisid juulis mitmendat kuud järjest samal tasemel. Juuli lõpust alates on tanklaketid aga taas hindu tõstnud. Nafta kallines tänu Saudi Araabia ja Venemaa tootmispiirangutele.
Toidu hind alanes kuuga 0,9 protsendi võrra. Värske köögivili, piimatooted ja kala odavnesid. Toidutoorme hinna langus on tasapisi poodidesse jõudmas. Toidu hinnad on viimastel kuudel vähenenud ka naaberriikides. Teistest riikidest enam on toit odavnenud Soomes ja Rootsis.
Palgakasv ületab taas hindade tõusu. Hinnarallieelse ostujõu tasemeni jõuab keskmine netopalk aga alles 2025. aasta algul. Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel kasvanud aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra.
Hinnatõus aeglustub järk-järgult. Swedbanki hinnangul tõusevad hinnad 2023. aasta kokkuvõttes 10 protsendi võrra. Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toit. Viimase pooleteise aasta jooksul on toit kallinenud ligi 40 protsendi võrra.
Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal. Kui tööstus- ja ehitusettevõtted prognoosivad hindade langust, siis jaemüügiga tegelevad firmad ootavad hinnatõusu jätkumist. Seda hoolimata sellest, et viimased neli kuud on jaemüügi käive eurodes vähenenud.
