PUUST ja PUNASEKS | Muutub hüvitiste kättetoimetamise kord. Mis täpsemalt muutuma hakkab?

Esimene muudatus näeb ette, et tulevikus makstakse riiklike hüvitiste saajatele kõik toetused ühele arvelduskontole. Sotsiaalkindlustusameti 2022. augustikuu andmetel on inimesi, kellele tasuti erinevaid hüvitisi erinevatele arveluskontodele 1413.

Teisalt lõpetatakse toetuste kojukanne inimestele, kelle arveldusarvele laekub mõni muu riiklikult makstav hüvitis. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2022. aasta augusti seisuga pensioni või toetuse posti teel kojukandena kokku 3900 inimest, kellest 126 inimest said arveldusarvele ka mõnda teist toetust või hüvitist, keda muudatus ka puudutab.

Kaotatakse ka 2024. aasta 1. jaanuarist ära nn tagasipöörduja toetuse taotluste vastuvõtmine. Tagasipöörduja toetust makstakse inimestele, kes on välisriigist tagasi Eestisse elama asunud vanaduspensioniealine Eesti kodanik või Eesti rahvusest inimene. Toetust makstakse ka inimesele, kes koos tagasipöördujaga Eestisse elama asub (abikaasa, laps, vanem). Toetuse suuruseks on kehtiv rahvapensioni määr, milleks 2023. aastal on 295,34 eurot. Tagasipöörduja toetuse saajaid on sotsiaalkindlustusameti andmete alusel juulikuu seisuga 36. Aastate lõikes on uusi toetuse saajaid lisandunud vähe. Senised tagasipöörduja toetuse saajad, kel 2029. aasta 31. märtsiks saab Eestisse asumisest viis aastat, viiakse üle rahvapensionile.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul luuakse muudatuste tulemusena riigieelarve seisukohast mõistlikum süsteem rahaliste hüvitiste väljamaksmiseks. „Väljapakutud muudatused võimaldaksid edaspidist infotehnoloogiliste ja tööjõukulude kokkuhoidu ning väljamaksmise süsteemiga tegelevad töötajad saaksid käsitöö asemel panustada nii infotehnoloogiliste tööde kui ka andmekontrollide kvaliteeti.“

Kooskõlastusele saadetud eelnõule oodatakse tagasisidet 16. augustini 2024.