Noorte tööhõive sai tugevasti kannatada just Covidi-aastatel, kui kadusid töökohad sektorites, kus oli pandeemia tõttu vajalik enam ühiskonnaelu piirata ja kus töötas palju noori. Uuringutest selgub, et noorte vaimne tervis sai teistest vanusegruppidest oluliselt enam kannatada, mistõttu võib neil vaja minna sotsiaalse iseloomuga teenuseid, et jõuda tööturule või edasi õppima. „Omavalitsustel peab säilima võime leida üles tuge vajavad noored, kes on jäänud välja nii haridusest kui tööturult. Samas tundub mõnikord, et räägime ainult kõrvale jäänud noorte panusest majandusse, tootlikkusest – kuivadest numbritest. Hoopis olulisem on aga abi, et nad leiaksid oma tee, kuidas tööturul hästi hakkama saada. Tähtis on, et noored saaksid ennast teostada ja elus läbi lüüa,“ sõnas minister Tiit Riisalo.

Noortegarantii tugisüsteemi tegevusi koordineerib sotsiaalkindlustusamet, mis haldab ka infosüsteemi, kust omavalitsused saavad kahel korral aastas infot oma piirkonnas elavate noorte kohta. Nii saab nendega ühendust võtta ja anda teada, et vajadusel on tugi olemas. „Alates 2018. aastast on noortegarantii tugisüsteemi toel kohalike omavalitsuste spetsialistide abiga jõudnud tagasi kooli või tööturule tuhandeid noori. Senine kogemus näitab, et noorte abivajadus on väga erinev ja kõike ette näha ei ole võimalik, sest igal noorel on oma lugu. Koostöö käigus õppisime neid paremini toetama. Mõned noored soovisid pigem tõuget ja informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta, kuid suurem osa vajas enne haridusse naasmist või tööle asumiselt tuge, et lahendada esmavajadustega seonduvaid mured. Selleks, et noored saaksid teha oma elus olulist sammu, tuli neid aidata sobiva eluase leidmise või dokumentatsiooniga, samuti toetada nende sotsiaalseid oskusi,“ selgitas Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paabort.

Taotlusvooru läbi viiva RTK tööturu- ja hoolekande talituse juhi Ülle Luide sõnul saavad kohalikud omavalitsused hakata toetuse taotlusi esitama hiljemalt 15. septembrist ning neid võetakse vastu jooksvalt kuni 2024. aasta lõpuni või eelarve ammendumiseni. „Toetust on oodatud taotlema kohaliku omavalitsuse üksused, valitsusasutused ja nende allasutused, samuti juriidilised isikud,“ selgitas Luide. Ta lisas: „Projektitaotlusi kokku pannes peaks arvestama, et juhul kui noortele suunatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.“

Toetuse maksimaalne summa noortele suunatud tegevusele on kuni 850 000 eurot projekti kohta. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus võib olla kuni 48 kuud.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal 16-26-aastaseid mitteõppivaid, -töötavaid ega koolitusel osalevaid noori 20 800. Tänavu langes esimeses kvartalis noorte töötute arv 4200 võrra ning noorte töötuse määr oli 11,5%. Siiski on see oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr. Kuna sihtrühma kuuluvad inimesed ei õpi ega tööta, vajavad nad toimetulekuks tihti ka perekonna ja riigi abi, mistõttu on omavalitsustel võimalik pakkuda teenuseid ka noorte vanematele ja nende tugivõrgustikule, samuti on võimalik teha ennetustööd juba ka noortega alates 13. eluaastast.

Tegevuse taotlusvooru eelarve on 8 miljonit eurot, millest 5,6 miljonit eurot pärineb Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 2,4 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Noortegarantii tugisüsteem lähtub Euroopa Liidu Noortegarantii algatusest ja on osa 2022. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud uuest noortegarantii Eesti tegevuskavast, millega toetatakse 15-29aastaseid noori hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist, et nad saaksid kvaliteetse töö või praktika pakkumise, leiaksid tee haridustee jätkamiseks või õpipoisiõppeks.