Lisamaks pankadele siiski tuleb, kuid uuendatud korralduse kohaselt piiritletakse maksimumsummat, mida pangad peavad lisaks maksma. Maks ei ületa 0,1% pankade varadest ning Itaalia rahandusministri sõnul pääsevad need laenuandjad, kes on hoiustajatele tõstnud juba intresse, kergemalt.

Uudis kasumite maksustamisest on mõjunud ka pankade aktsiatele. Börsipaanika tõttu kadus Itaalia pankade turuväärtusest eile 10 miljardit eurot.

Aktsiad hakkasid langema esmaspäeva õhtul, mil Itaalia asepeaminister Matteo Salvini teatas, et laenuandjate lisakasumile kehtestatakse 40% suurune maks. Tänaseks on aga Itaalia pangandusaktsiad tagasi plussi pööranud: UniCredit SpA aktsia on täna tõusnud 4,2%, Intesa Sanpaolo 2,7%.

Leedu parlament võttis maikuus vastu sarnase maksuotsuse ja nii loodavad nad kahe aasta jooksul koguda 400 miljonit eurot lisaraha. Nemad nimetavad seda küll „solidaarseks panuseks“. Leedus räägitakse, et pankade kogukasum võib tänavu ületada miljardi euro piiri. Seda oleks kaks korda rohkem kui tavaolukorras ehk ilma intresside tõusuta.

Juhul kui pank teenib intressidelt 50% rohkem, kui on viimase nelja aasta keskmine, maksustatakse see ületulu kahe aasta jooksul 60%-ga . Kui pangad tahavad maksta, siis peavad nad deposiitide intressi tõstma või laenuintressi langetama. Rahandusminister Gintarė Skaistė ütles toona, et deposiitide kogumaht ületab Leedus väljastatud laene 11 miljardi euro võrra. Raha hoitakse riskivabalt Euroopa Keskpangas, mis omakorda maksab pankadele deposiidi eest intressi. Leedu pangaliit kritiseeris maksu, sest näiteks üks Leedu suurimaid tegijaid Revolut ei peaks seaduse järgi maksu maksma. Samuti ütles nende esindaja, et maks rikub põhiseadust – ettevõtetele ei anta piisavalt aega maksu kehtima hakkamiseks valmistuda.