Energiakriis kasvatas kasvuhoonegaaside mulluseid heitkoguseid

Kasvuhoonegaaside 2022. aasta inventuuri esialgsed tulemused näitavad, et tunamullusega võrreldes suurenes Eesti heitkogus 13,9%. Heidet kasvatas eeskätt elektri tootmine põlevkivist, mis energiakriisi ajal aitas rahuldada Balti regiooni elektrivajadusi.

Ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCFi) sektorita paiskas Eesti mullu õhku 14,4 miljonit tonni CO2. 2021. aasta heide ilma LULUCFita oli 12,6 miljonit tonni CO2.

Energia- ja tööstussektori heitkogus suurenes mullu aasta varasemaga võrreldes 22,7%.

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et nii 2021. kui ka 2022. aasta olid Euroopa ühisel energia siseturul vaieldamatult väga erilised. „Kiire taastumine koroonapandeemiast ning sellele järgnenud Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale lõi segamini senised Euroopa gaasitarned ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvuhoonegaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa turul konkurentsivõimelisemaks kui maagaasist elektrienergia tootmine,“ selgitas Tatar. „Nüüdseks on turud rahunenud ning möödunud aastal Euroopa energiaturul nähtud anomaaliad taandunud. Seega võib eeldada, et energiasektori tänavune CO2 heide tuleb pigem sarnane 2020. aastal nähtule.“

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas kinnitas, et energia- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heite üldine trend on siiski jätkuvalt langev. „Süsinikuturg on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ ütles Remmelgas. „Võrreldes 2005. aastaga ehk Euroopa Liidu süsinikuturu algusaastaga on sektori heide juba vähenenud ligi 33% ning aastaks 2030 peaks see prognoosi kohaselt vähenema üle 70%.“

Kauplemissüsteemi väliste sektorite (transpordi, põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuse ja väikeenergeetika) heitkogus kokku kasvas mullu hinnanguliselt 3,4%. Seejuures vähenes transpordi heide – 0,2% võrra. „Transpordi varasematel aastatel kasvutrendis olnud heite vähenemises oli kindlasti oma roll ka kõrgetel kütusehindadel,“ märkis Remmelgas.

Tootmise ja tooraine töötlemise sektori 2022. aasta heitkogus vähenes hinnanguliselt 3,3%. Maavaratööstuse heide kahanes tervelt 44%, sest tegevuse lõpetas üks Eesti suurim lubjatootja, kellel ei olnud tootmine maagaasi hinnatõusu tõttu enam majanduslikult otstarbekas.

Põllumajanduse heitkogus suurenes 2022. aastal tunamullusega võrreldes hinnanguliselt 1,7%. Põllumajandusmuldade heide kasvas 4% peamiselt põldudel kasutatavate väetiste hulga suurenemise tõttu.

Jäätmemajanduse 2022. aasta heitkogus vähenes mullu hinnanguliselt 2,9%.

Kasvuhoonegaaside inventuuri esialgsetes andmetes ei ole arvesse võetud maakasutuse ja metsanduse (LULUCFi) sektorit, sest selle 2022. aasta heitkoguse arvutamiseks vajalikud andmed on kättesaadavad alles 2023. aasta lõpuks.

Kasvuhoonegaaside 2022. aasta inventuuri lõplikud andmed kinnitatakse 2024. aasta alguses.