Risto Vähi kinnitusel on kõige suurem sesoonne tõus Tartus, kus soovi avaldanud üliõpilastest sai vaid kolmandik omale ühikakoha. „Tartu ühiselamutes tõsteti eelmise hooajaga võrreldes üürihinda 5%, mis on vähem kui turul keskmiselt. Tartu vabaturu korterite üürihinnad on viimaste kuudega tõusnud ligi 10% ja tõenäoliselt pole lagi veel käes,“ ütles Vähi.

„Paljudes riikides on üliõpilaste majutamiseks eraldi suured kampused, aga Tartus on igal aastal ühiselamukohti selgelt puudu. Probleemi leevendamiseks võiks kool kaaluda eraomanike ja ettevõtjatega pikaajaliste raamlepingute sõlmimist, et pakkuda ühelt poolt õpilastele kättesaadavaid ja prognoositavaid tingimusi ja teisalt kindlat tootlust omanikele,“ rääkis Vähi.

„Kool üritab praegu Tartus ise hakkama saada, aga kui investoritele pakkuda 5-10-aastast kindlat lepingut, siis võiks ettevõtjatel tekkida üliõpilastele üürimajade rajamise vastu huvi küll,“ sõnas Vähi.

Uus Maa analüütiku sõnul üliõpilaste majutuskohtade probleem ajaga süveneb, sest järjest vähem on neid, kes elavad sugulaste juures. „Inimeste privaatsuse ootused ning ka majanduslikud võimalused on lihtsalt muutunud,“ lisas Vähi.

„Üliõpilane on kindel ning pigem vähenõudlik üürnik. Kui varem on olnud muresid heakorraga, siis ühiskond on muutunud ja suuremaid probleeme tuleb harva ette. Üürileandjat toetab ka muutunud ja toimiv juriidika, korterid on kindlustatud ja riskid maandatud,“ ütles Vähi.

„Lisaks Tartule on oodata üürihindade jätkuvat tõusu ka Tallinnas ja Pärnus, sest inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi. Pärnus ja teistes kuurortides suvega lakke tõusnud hinnad küll sügisel tavapäraselt koos nõudlusega langevad, aga mullu sama ajaga võrreldes on oodata siiski ca 5% tõusu. Ka Tallinnas jätkub hinnakasv ning üürihinnad jõuavad tagasi möödunud aasta tasemele. Kui mullu samal ajal andis tooni veel Ukraina põgenikega seoses tekkinud hinnaralli, millele järgnes langus, siis sel aastal on üüriturg kiirelt taastunud,“ lisas Vähi.