Ettepanek on osa maksumuudatuste paketist enne Läti eelarveläbirääkimisi ja tähendab, et kui see seaduseks saab, siis uut kasumimaksu ei tule.

Läti pangandusturul domineerivad kaks Rootsi pangandushiiglast ja sektor on suurendanud oma kasumit, mis on peaaegu kahekordistunud tänu intressitõusu mõjule, mitte laenuvõtjate arvu suurenemisest. Suurpankadele, SEB ja Swedbank tähendaks uus maks järgmisel aastal Lätis 140 miljoni euro suurust kulu.

Läti rahandusministri Arvils Aseradensi sõnul on ebaselge, kas valitsus saab ettepanekule enamuse riigi parlamendis. Mais võttis naaberriigi Leedu parlament vastu ettepaneku kehtestada ajutine lisamaks pangakasumile, mille ajendiks olid suuremad kaitsekulutused. Samal ajal kavatseb Eesti tõsta pankade maksustamistaset 14 protsendilt 18 protsendile, et vähendada eelarvedefitsiiti. Läti rahvusringhäälingu teatel sealsed poliitikud olnud kahe variandi vahel, kuid nüüdseks on sealne rahandusminister otsustanud valida eestlaste valitud tee.

„Pankadele, tegelikult kogu finantssektorile, kohustuse kehtestamine maksta seda maksu ettemaksuna 20% kogu kasumist - see võimaldab Lätil seaduslikult koguda selle aasta tegevusest saadavat kasumit,“ ütles rahandusminister Arvils Ašeradens. Ašeradens ütles välja, et töö oleks keeruline. Samas tuleb märkida, et praegu opositsioonis olevad poliitilised jõud on nõus, et sellised maksumuudatused on vajalikud.

Läti keskpank ootab, et kommertspangad hooliksid rohkem oma klientidest ja osaleksid rohkem majanduses. Seetõttu toetab ta rahandusministeeriumi ettepanekut, kirjutab Läti rahvusringhääling. „Pankade kasum on tõesti suur. Aga ma arvan, et see lahendus oleks püsiv. Ja seega oleks tagatud, et pangad annaksid igal aastal raha riigieelarvesse, sõltumata sellest, kas nad maksavad dividende või mitte,“ ütles Läti Panga president Mārtiņš Kazāks.

Lisaks võimaldaksid sellised maksumuudatused seda vajaduse korral kohaldada ka muudele sektoritele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid