Rootsis on hulk suuri ettevõtteid, mis on suutnud vähemalt paarikümne aasta jooksul dividende säilitada ja ka suurendada, kirjutab Swedbanki blogis finantstoodete müügi vanemspetsialist Rainer Saad. Rootsi mõistes on tegu blue-chip-aktsiatega (kvaliteetaktsiatega) ning nende turuväärtus algab 3,5 miljardist eurost. Häid dividendimaksjaid võib leida eri sektoritest, nagu pangandus, telekommunikatsioon, kaitsetööstus, kütteseadmed või kinnisvara.

Pangad ja telekom suurima dividenditootlusega

Sel aastal on Stockholmi börsil ühe suurema dividenditootlusega pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted. Kuigi Rootsi kohalikul kinnisvaraturul on näha nõrkuse märke, lõikavad kohalikud pangad kasu kõrgematest intressimääradest ning see peegeldub ka nende tulemustes. Suuremad kasumid on kaasa toonud ka kõrgemad dividendid aktsionäridele.

Telekomifirmade nõrgad tulemused on viinud aktsiahinnad alla ja see omakorda dividenditootluse kõrgemale. Analüütikutes on tekitanud küsimusi, kui jätkusuutlikud nii kõrged dividenditootlused saavad olla, kirjutab Saad.

Väldi dividendilõksu

Dividendiaktsiate peamine iseloomustav näitaja on dividenditootlus või -määr, mis on aastase dividendi protsentuaalne osakaal aktsiahinnast, kirjutab Swedbanki blogis finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak.

Näiteks kui ettevõte on maksnud viimasel neljal kvartalil dividende vastavalt 2, 2, 2 ja 3 eurot ning aktsia hetkehind on 200 eurot, siis jooksva hinna suhtes on aastane dividenditootlus 4,5%. Juhul kui investoril on aktsia juba portfellis, tasub dividenditootlust arvutades leida dividendimäär ka enda soetushinna suhtes, mitte ainult aktsia hetkehinda arvestades. Võttes aluseks siinse näite: kui investor on ostnud aktsiaid hinnaga 150 eurot, siis soetushinna suhtes on dividenditootlus 6%.

Mida kõrgem on dividenditootlus, seda rohkem investor investeeringult teenib. Samas on oluline mitte sattuda dividendilõksu, märgib Arak. Kui tegevussektorite ja ettevõtete kaupa ongi dividendimäärad erinevad, siis liiga kõrge määr (näiteks üle 10%) võib tema sõnul viidata riskile, et ettevõte vähendab tulevikus dividende. Lisaks võib dividendikärpimise järel aktsiahind langeda, kuna turg hinnastab dividendiaktsiad uue dividendi suuruse järgi – selliselt teenib investor vähem dividende ning saab investeeringult ka kapitalikahju.

Näiteks 30 aastat kasvavat dividendi pakkunud telekommunikatsiooniettevõte AT&T pidi 2022. aastal väljamakset kärpima ligikaudu poole võrra, kuna liiga suur võlakoorem ei lubanud senisel moel jätkata, kirjutab Arak. Enne kärpimist oli dividenditootlus ligikaudu 8%. Rootsi börsil olev kinnisvaraettevõte Castellum pakkus tõusnud intressimäärade tõttu 2022. aastal varasemaga võrreldes oluliselt vähem dividende, tänavu ei maksa neid aga üldse. On ka teistsuguseid näiteid. AT&T-ga sarnases olukorras energiahiid ExxonMobil suutis tõusnud nafta- ja teiste energiahindade abil siiski kõrget võlataset vähendada ja aristokraadistaatuse säilitada.

Jälgida tasub ka väljamaksemäära

Kõrge dividendimääraga aktsiate korral tuleb endale selgeks teha, mis on sellise määra põhjused, toonitab Arak. Teisalt ei tohiks pikaajaline investor Araku sõnul kohe välistada ka madalama dividendimääraga aktsiaid, sest vahel veidi kõrgema hinnaga (ja seetõttu madalama dividendimääraga) ettevõtted võivad pikaajaliselt stabiilsete ja kasvavate dividendidega olla siiski head paigutused.

Dividenditootlusega koos peaks tema sõnul vaatama väljamaksemäära (ingl k dividend payout ratio), mis sisult näitab, kui suur osa ettevõtte puhaskasumist makstakse dividendidena välja. Suurem väljamaksemäär võib esmapilgul tunduda investorile ahvatlev, liiga kõrge väljamaksemäär ei pruugi aga olla jätkusuutlik. Näiteks 25% väljamaksemäär viitab, et ettevõte on võimeline ka väiksema puhaskasumi korral dividendidega jätkama, samuti on varu dividendide tõstmiseks.

Väljamaksemäär 75% võib aga olla ettevõttele juba üsna koormav, sest võib aeg-ajalt tekitada juhatusele kiusatuse kasutada laenuraha, et saavutada või säilitada kõrged dividendinäitajad, täiendav laenukapital on aga ettevõttele lisarisk ja -kulu. Dividendi väljamakse määr üle 100% viitab juba erakorralistele dividendimaksetele, sest pikaajaliselt pole võimalik omanikele rahalist väljamakset teha rohkem, kui ettevõte teenib, märgib Arak.