Ligi 90 000 majandusaasta aruannet on jätkuvalt esitamata. Ministeerium hoiatab kustutamise eest

Laanet tõdeb, et kuigi nii mais kui juunis toimus juba algne teavitamine, siis on augustikuus jätkuvalt 90 000 ettevõtet, kes ei ole aruannet õigel ajal esitanud ja seega puudutab veebruaris jõustunud seaduse muudatus, mis võimaldab ettevõtteid registrist kustutada, paljusid äriühinguid.

Justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ütles, et äriregister on paisumas. Aasta alguse seisuga oli registris 350 000 juriidilist keha. Mullu lisandus neid 25 000 ning ära kadus 10 000. Pankrotti läks umbes 100 keha. „Probleem seisneb selles, et peale selle saja on meil veel väga suur hulk äriregistris selliseid, mis on nagu romud,“ rääkis asekantsler.

Äriregistrisse saab ettevõtte registreerida kiiresti ja selle andmeid samamoodi redigeerida tempokalt, kuid registrist välja saamine võtab märksa rohkem aega ning mullu oli äriregistris registreeritud rohkem mittetegutsevaid ettevõtteid kui tegutsevaid. „Kui pole aruannet, siis on tegemist tuvastamata juriidilise kehaga. Kui neid pimedaid kehasid on üle poole, siis majanduskeskkond hakkab olulisel määral halvenema,“ märkis Peep.

Pankrotistunud ettevõtete puhul kuulutab kohus välja maksejõuetuse või tuvastab, et ettevõte on varatu ja pankrot raugeb üldse ära. „Need on need, mis jõuavad sinna faasi. Kui me vaatame kui palju on maksejõuetuid, mitte lihtsalt mittetegevaid juriidilisi kehasid, siis ühel pool on kaalukausil 100 ametlikku pankrotti ja teisel pool kümneid tuhandeid juriidilisi kehasid, kellel on võlad ja kes on nii lootusetult hulpima jäetud, et keegi ei hakkagi nõudma enam nende käest midagi,“ rääkis Peep.

Asekantsleri sõnul soovitaksegi käima lükata kustutamisemasin, mis puudutab ettevõtteid, kellel on registri ees täitmata aruandluskohustus ja kellel ei ole vara. Neid kontrollitakse kinnisturaamatust, vaadatakse, et ei oleks tütarettevõtteid ning puuduks väärtpaberi ja pooleliolevad menetlused (kohtumenetlused, kohtueelsed süüteomenetlused, täitemenetlused või maksunõuded). Kui need puuduvad, avaldab registripidaja ametlikes teadaannetes kustutamiskavatsuse ja kõige varem kolme kuu möödudes keha kustutatakse, kui see ei ole vahepeal oma kohustusi täitnud.

Kustutamise või mõne muu protsessi käivitamise aluseks võetav indikaator on majandusaasta aruande esitamine, sest juriidiline keha peaks olema majandussubjektina identifitseeritav: kas tal on tegelikult tegevust, võlgasid, ollakse kasumis või kahjumis, kas firmas on töötajaid, lepingute olemasolu ja vara. Seda on näha majandusaasta aruandlusest.

Masinasse minejaid on palju. „Kui 350 000 on kokku registriühikuid, siis praeguse seisuga on 89 000, keda masinasse lükata, et kontrollida, kas neil on pooleliolevaid menetlusi või registrivara. Aga isegi kui see arv 89 000-st maha võtta, siis julgen ennustada, et see number on päris mastaapne,“ märkis Peep.

Asekantsler tõdeb, et tuleb olla valvas ning ametlike teadaannete infosüsteemis on võimalik teha päringuid ette ka võimalike kustutamiste kohta registrikoodide alusel, piirkonna alusel või kindlat liiki teadete kohta. Näiteks saavad infosüsteemi jälgida võlausaldajad, kellel on pooleliolevaid lepinguid nende 89 000 juriidilise keha seas. „Nad saavad esitada nõudeid, anda sisse maksekäsuavalduse. Me ei tahaks seda olukorda, et meil on palju juriidilisi kehasid, kes on tühjad või miinuses, kes on jäetud võlgadega hulpima, kelle vastu keegi midagi ei nõua, menetlusse ei lähe. Me tahaks romudest lahti saada.“

Samuti kui on asutatud juriidiline keha, mis ei ole hakanud tegutsema ja sellest soovitakse lahti saada, siis ei pea tegema läbi kogu protseduuri, mis tavaliselt juriidilise isiku likvideerimisega kaasneb, vaid juhatuse liikmetel, osanikel tuleb anda sellest teada, et tegutsema ei hakatatud, kohustused puuduvad ning selle eest vastutatakse, et kohustusi ei ole ning palutakse juriidiline keha kustutada. Seejärel protsess lõppeb ning kustutataksegi ära.

Tartu Maakohtu registriosakonna juhataja Anu Tukia lisas, et tänaseks on juba ka saadetud palju avaldusi firmade poolt, kes on teatanud, et ettevõte enam ei tegutse ning sinna on juurde saadud ka osanike nõusolek ning juriidiline keha on kustutatud. Neid avaldusi on tänaseks esitatud 498. Tegemist ei ole aga kiire protsessiga, sest sellele kohaldub samamoodi ametlikes teadaannetes eelnev teatamine ja protsess võtab aega vähemalt kolm kuud. „Paljud ettevõtted ei taha aga seda kolmekuulist protsessi ette võtta ja ootavad seda, et register ise hakkaks kustutama neid ühinguid, mis ei tegutse ja mis lihtsalt seisavad,“ rääkis Tukia.

Tänaseks on näiteks juba visuaalselt paremini nähtavaks muudetud register, mis puudutab probleemseid juriidilisi kehasid. Näiteks kantakse registrisse teave ettevõtete kohta, kellega on kontakteerumise raskused või täitmata kohustused.

Lisaks plaanitakse ka tõkendeid füüsiliste isikute vastu, kes tekitavad neid nn „romusid“, kelle puhul on tegemist sarihülgajatega, kes asutavadki juriidilisi kehasid, tegevus võib minna sama kaubamärgi all edasi, ühest kehast teise, kolmandasse, sajandasse. „Inimesi, kes on hüljatud juriidiliste kehade taga, ei ole nii palju, kui on hüljatud kehasid. Ja see osa on kontsentreeritud. Kas me saame veel kaaluda mingeid võimalikke tõkendeid, et need sarireostajad oleks mõneks ajaks tegevuselt eemaldatud? Ka siin on meil mõningaid kavatsusi, millega välja tulla,“ rääkis asekantsler.