„Selle aasta teises kvartalis oleme investeerinud varustuskindluse tõstmisesse ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse 78% rohkem kui eelneva aasta samal perioodil ja plaanis on hoida tempot aasta lõpuni. Esimese poolaastaga oleme ehitanud juba 470 km ilmastikukindlat võrku. Eesmärk on kasvatada aasta lõpuks ilmastikukindla võrgu osakaalu 74,5 protsendini. Üksnes nii saame tõsta klientidele pakutava teenuse taset,“ rõhutas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Juunis ületati maagiline piir.

2023. aasta teises kvartalis lisandus võrku 2 172 uut elektritootjat võimsusega 75,3 MW, kvartali võrdluses on võrku lisandunud tootjaid ligi 1,5 korda rohkem ja tootmisvõimsust ligi 1,8 korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. „Esmakordselt ületas elektritootjate võrku antud kogus 9. juunil 500 MW piiri, kokku toodeti Elektrilevi võrgus sellel ööpäeval ligi kolmandik Elektrilevi klientide tarbitud elektrist,“ sõnas Härm.

Elektrilevi võrku on esimese kahe kvartali jooksul liidetud rohkem tootjaid kui eelmise aasta samal perioodil, kuid samas on uute tootjate liitumistaotlused langustrendis. Kui 2023. aasta märtsikuus laekus 1 173 uut taotlust, siis juunikuuga laekus 467. „Vaatamata taotluste mahu langemisele, on esimese poolaasta jooksul siiski laekunud taotlusi rohkem kui 2021. aastal kokku. Siin näeme madalate elektrihindade selget mõju,“ tõdes Mihkel Härm.

Investeeringud kasvavad.

Võrguteenuse müügimahud on teises kvartalis vähenenud 10% võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, mis näitab tarbimise langust päikeselistel kuudel.

Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 30,5 miljonit eurot, seda oli 59 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid võrguteenuse püsikulud 2023. aasta II kvartalis 3,6 mln eurot, mis on seotud kõrgemate sisse ostetavate teenuste kuludega ning remondikuludega.

Vaata, kuhu on tehtud Eestis päikeelektrijaamasid:

Päikeseelektrijaamu on enim Harjumaal.