TASUB TEADA | Millised on levinumad elektriautode akudega seotud müüdid?
(15)
Elektrisõidukite (EV) valdkonnas nõuab aku kasutusaja, laadimismahu ja sõiduulatuse keerukuse mõistmine süvenemist energiasalvestustehnoloogiasse. Selle valdkonna täiustamist ja innovatsiooni juhivad mitmed olulised autotootjad, kes on viimastel aastatel olnud akutehnoloogiate ümberdefineerimises ja täiustamises eesrinnas.
Levinud väärarusaamade hajutamine EV akude kohta
Kasutades oma ulatuslikku pärandit autotööstuses, leiavad sellised ettevõtted nagu Opel tasakaalu traditsioonide ja uuenduste vahel, ehitades ja kujundades elektrisõidukite akude tulevikku. Eriti on nende panust märgata liitiumioonaku tehnoloogiates, kus nad loovad terves tööstuses paradigma muutusi.
CarVerticali kommunikatsioonijuht Matas Buzelis valgustas seda revolutsioonilist arengut: „Pidevad investeeringud akutehnoloogia keerukasse keemiasse, füüsikasse ja inseneritöösse viivad tööstust edasi ja õõnestavad väärarusaamu.“
Buzelis märgib, et tehnoloogilised edusammud mõjutavad arusaamu elektriautode akudest. Tänu suurele energiatihedusele ja pikale elutsüklile laialdaselt kasutusele võetud liitiumioonaku tehnoloogias tehakse pidevaid muudatusi akude tõhususe ja pikaealisuse parandamiseks. Seega investeerides süstemaatiliselt uuendustesse, kujundavad autotootjad ümber arusaama nendest akudest.
1. müüt: elektriautode akude lühike eluiga
Üldlevinud arvamus on, et elektrisõidukite akud lagunevad kiiresti, jättes sõiduki mõne aasta pärast kasutuks. Paljude kaasaegsete elektrisõidukite puhul see aga nii ei ole. Üks neist, Opel, on oma akude vastupidavuses kindel ja pakub neile 8-aastast või 160 000-kilomeetrist garantiid, tagades, et sellise perioodi või läbisõidu järel on aku mahutavus vähemalt 70%. Akude optimaalsete töötingimuste säilitamiseks kasutatakse täiustatud toitehaldussüsteeme. Tingimuste (nt temperatuuri ja aku laetuse taseme) hoolikas jälgimine ja haldamine pikendab energiamahukate akude eluiga ning tagab ka püsiva jõudluse pikema aja jooksul. Need pikendatud garantiid tõendavad käegakatsutavalt akude paranenud pikaealisusest.
Enamik kaasaegseid elektriautosid kasutavad liitiumioonakusid, mis on üsna vastupidavad ja kestavad vähemalt kümme aastat, enne kui neid on vaja välja vahetada.
2. müüt: elektrisõidukite akude piiratud laadimisvõimsus
Mure piiratud vahemaade pärast, mida elektrisõidukid ühe laadimisega läbida suudavad, võib potentsiaalseid ostjaid heidutada. Buzelis aga usub, et innovatsioon muudab seda arusaama. „Vaadake näiteks uue põlvkonna elektriautosid nagu Opel Mokka-e. Tänu vastupidavatele liitiumioonakudele pakuvad need mudelid suurt sõiduulatust, mis välistab igasuguse ärevuse, et sõiduulatus ei pruugi olla piisav.“
Suurt rõhku pööratakse elektrisõidukite eeldatava ja tegeliku läbisõidu parandamisele. Täiustatud akusüsteemid sellistes autodes nagu Opel Mokka-e näitavad, et tänu tõhusale akukasutusele ja tipptasemel energiahaldusele suudavad elektriautod ühe laadimisega läbida muljetavaldavaid vahemaid. Autotootjad nihutavad piire tagamaks, et elektrisõidukid konkureeriks traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega läbitava vahemaa osas ning edestaks neid kulude ja energiatõhususe poolest.
Näiteks Opel Mokka-e reaalne sõiduulatus on WLTP tsüklis mõõdetuna kuni 406 kilomeetrit. See on väikese elektriauto kohta muljetavaldav ja näitab edusamme akutehnoloogias ning energiahalduses. Võrdluseks, Nissan Leafi WLTP sõiduulatus on kuni 398 kilomeetrit ja Toyota mudelil bZ4X 516 kilomeetrit. Viimase tegelik sõiduulatus on elektriautode andmebaasi andmetel aga madala efektiivsuse tõttu vaid 340 km.
Oluline on märkida, et tegelik sõiduulatus võib varieeruda sõltuvalt sõidustiilist, ilmastikutingimustest ja marsruudist.
3. müüt: elektrisõidukite akude tootmise kahjulik keskkonnamõju
Kriitikud juhivad sageli tähelepanu sellele, et elektrisõidukite akude tootmisprotsess põhjustab märkimisväärseid süsinikdioksiidi heitkoguseid. Siiski on oluline arvestada keskkonnajalajälje arvutamisel elektrisõiduki kogu elutsüklit. Jah, akutootmine nõuab küll energiat, kuid kui elektrisõidukid on kasutusele võetud, kompenseerivad nad esialgse jalajälje oma eluea jooksul, edestades bensiinimootoriga autosid oluliselt.
„Kui elektrisõiduk on teele jõudnud, on selle heitkogused sisepõlemismootoriga sõidukitega võrreldes oluliselt väiksemad,“ selgitab Buzelis.
BloombergNEF-i viit riiki hõlmanud aruande kohaselt on 2020. aastal toodetud ja 250 000 km läbimiseks kasutatud keskmise segmendi akuga elektriautode elutsükli CO2 heitkogused 18–87% madalamad kui samaväärsete sisepõlemismootoriga sõidukite omad. Tasuvuspunkt on Prantsusmaal 25 000 km juures, võrreldes 153 000 km Hiinas. Aastaks 2030 näevad kõik riigid seda heitkoguste murdepunkti palju varem.
Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu uuringus leiti, et täna USA turul on keskmise suurusega akuga elektrisõidukitel juba 60–68 protsenti madalam eluea süsinikuemissioon kui võrreldaval sisepõlemismootoriga autol. Ja vahe ainult suureneb, kui kasutame rohkem taastuvelektrit.
Tulevik: tervikliku mõistmise ja progressiivse innovatsiooni edendamine
Innovatsiooni roll elektrisõidukite tehnoloogias ei piirdu ainult sõidukite valmistamisega. See hõlmab tehnoloogia täiustamist, väärarusaamade kummutamist ning elektrisõidukitest selgema ja teadlikuma arusaamise loomist. Teedrajavate autotootjate töö akutehnoloogiate edendamisel on sealjuures kriitilise tähtsusega.
Buzelis rõhutab: „Innovatsioon elektrisõidukite tehnoloogiates nihutab piire, lükates ümber müüdid, mis kunagi elektrisõidukite akutehnoloogia ümber keerlesid. Jätkuvad edusammud selles valdkonnas, mida juhivad ühest küljest traditsioonid ja teisalt tulevikku vaatamine, kinnitab meile, et elektrisõidukite tulevik on helge ja jätkusuutlikult roheline.“
Elektrisõidukite tulevik sõltub ettevõtetest, kes pühenduvad innovatsioonile, inspireerides seeläbi muutusi. Akutehnoloogia mitmekesistamine ja areng murravad eelarvamusi, tagades samas jätkusuutliku ja rohelise tuleviku.
