Neli enamlevinud põhjust, miks majaelanikud haldusfirma välja vahetavad
Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson toob välja neli enimlevinud põhjust, miks majaelanikud halduri tööga rahul ei ole ning seetõttu endale uut lepingupartnerit otsima hakkavad.
Praeguses majanduskeskkonnas on hind loomulikult esimene argument. Inimesed hääletavad rahakotiga ja ühistute üldkoosolekud või juhatuste otsused ei erine mingil moel muudest eluvaldkondadest, kus püütakse kokku hoida. „Õnneks siiski mõistetakse, et ainult madalam hind ei tähenda automaatselt õnne, sest nagu asjadega, nii ka on teenustega – liiga odavad asjad lähevad liiga kiirelt katki ja siis on mure hoopiski suurem,“ jutustas Tõnisson. Küll aga on tema sõnul läbi need ajad, kus teenusepakkuja sai ilma argumenteerimata küsida sellist hinda, mida sülg parasjagu suhu tõi.
Teine väga oluline aspekt on tema sõnul teenuste valik. „Kui liiga palju teenuseid tuleb sisse osta, siis on teenusepakkuja allhankijate tõmbetuules, mis tähendab, et ühelt poolt võivad erinevad teenused osutuda väga ebaühtlaseks, teiseks võivad nende hinnad kõikuda väga ootamatus suunas ning kolmandaks ei vastuta võimalike apsakate või tegemata jätmiste eest lõpuks enam mitte keegi, sest hakatakse üksteise peale näpuga näitama,“ sõnas ta. Lepingupartner ja töö teostaja peab Tõnissoni sõnul olema üks ettevõte, mõned spetsiifilisemad tööd, näiteks korstnapühkimine, välja arvata.
Kolmas põhjus taandub teenindustasemele. „Ühelegi tellijale ei meeldi ennast täis ja ära-sega-mina-olen-proff stiilis suhtlemine. Töötajad peavad olema motiveeritud, koolitatud ning mis kõige tähtsam – nad peavad mõistma, et neile on usaldatud tellija jaoks kõige püham paik maailmas ehk nende kodu,“ jutustas ta. „Kehva ettevalmistusega haldurid-koristajad-tehnikud, olgu nad nii nutikad ja kuldsete kätega kui tahes, peavad teadma, mida tähendab teenuse osutamine ning et lambipirni vahetamine või toru kinni keeramine on vaid osa teenusest. Majaelanik peab tundma, et temast ja tema kodust hoolitakse. Kui seda tunnet ei teki, siis on koostöö kiire lõppema,“ lisas Tõnisson.
Neljas on operatiivsus, st kas haldur on kliendile kättesaadav, kas e-kirjadele vastatakse kiirelt, kas ootamatu lumesaju korral tuleb kolm päeva oodata või on majaesine puhtaks sahatatud esimesel võimalusel. „Nimekiri operatiivsusest on pikk, kuid asja mõte taandub ikka sellele, kui kiirelt korrashoiufirma eelkõige kiireloomuliste probleemide korral tegutseda suudab,“ selgitas Tõnisson. „Korraliku masinapargi, öövalvete ja päevasel ajal hästi kättesaadava esindaja korral on pool muret juba murtud. Tähtis on, et klient teaks – tema jaoks ollakse koguaeg olemas. Korrashoiufirma on piltlikult öeldes sarnane kiirabiga, mida oodatakse võimalikult kohe probleemidega tegelema,“ märkis ta.
