Ametnikud on mures. Kolm dollarit maksev vaese mehe kokaiin on Euroopasse jõudmas
(16)
Euroopa valmistub Lähis-Ida haaranud narkootikumide võimalikuks sissevooluks, kuna Pärsia lahe piirkonna poliitiline olukord ajendab Süüria ja Liibanoni tootjaid avama uusi turge.
USA välisministeeriumi ja rahandusministeeriumi, Suurbritannia välisministeeriumi ja ka sõltumatute teadlaste andmetel müüakse amfetamiinitüüpi tabletti Captagoni umbes 3–25 dollari eest tükk, ning seda toodavad ja sellega kaubitsevad peamiselt üksikisikud ja rühmad, kes on seotud Süüria presidendi Bashar Al-Assadi ja tema liitlase Liibanoni relvarühmitusega Hezbollah.
Captagon on Pärsia lahe riikides, Liibanonis ja Süürias levinud narkootiline aine, mida Eestis ei ole. Politsei teeb tööd selle nimel, et hoida ära igasuguste narkootiliste ainete jõudmine Eestisse.
Seda narkootilist ainet, mis on Lähis-Ida riikides väga populaarne, alates teismelistest kuni madala sissetulekuga ehitustöölisteni, on lihtne valmistada. Captagoni nimetatakse ka „vaese mehe kokaiiniks“ ja see kutsub esile energia- ja produktiivsusepuhanguid, ärkvelolekut, eufooriat, aga ka meelepetteid ja võitmatuse tunnet. Narkootikumi on seostatud ka Iraagi ja Süüria võitlejatega, kirjutab Bloomberg.
Mõttekoja New Lines Institute kaks juhtivat teadlast hindavad, et Captagoniga on viimase kolme aasta jooksul teenitud kasumit kuni 10 miljoni dollari väärtuses. Kusjuures suuremast osast tuludest on saanud kasu Assadi lähiringkond ja liitlased, kes on endiselt lääne poolt tugevalt sanktsioneeritud Süüria 2011. aasta ülestõusu verise mahasurumise tõttu. Assad ja tema valitsus eitavad seotust Captagoni valmistamise ja kauplemisega.
Kuid nüüd võib vaese mehe kokaiinist saada oht ka Euroopale ja ülejäänud maailmale, hoitavad ametnikud ja eksperdid. Eksperdid väidavad, et saudide mahasurumine koos nende hiljutiste jõupingutustega Assadi uuesti kaasamiseks uimastivoogude ohjeldamiseks ergutab tootjaid välja töötama uusi marsruute ja turge.
„Nagu igas illegaalses majanduses, on ka need kaubitsejad ja salakaubavedajad muutumas palju peenemateks ja arenenumateks, püüdes sihtida uusi transiiditurge, tuvastada uusi marsruute ja seejärel püüda teha uusi tarbimisturge,“ ütles New Lines Institute’i direktor Caroline Rose, kes juhib uurimisprojekti Captagoni kaubanduse kohta. „Nad kohanduvad ja võtavad kasutusele uusi meetodeid.“
Kaks anonüümseks jääda soovinud Euroopa Liidu kõrget ametnikku ütlesid, et luureraportid, mida nad on näinud, ja Lähis-Ida kolleegidelt saadud informatsioon viitavad suurele tõenäosusele, et Captagoni vood Euroopasse intensiivistuvad, ajendatuna Süüria vajadusest raha järele ja Assadi soovist eksportida sõltuvust ja sotsiaalseid pingeid riikidesse, mis tema arvates teda kahjustasid.
Nagu USA, toetasid ka Euroopa võimud esmalt rahvaproteste Assadi vastu ning seejärel poliitilisi teisitimõtlejaid ja mässulisi rühmitusi, kes on püüdnud teda kukutada.
Ametnikud, kes palusid asja tundlikkuse tõttu enda nimesid mitte avaldada, ütlesid, et kuigi Captagon ei ole Euroopas veel probleemiks muutunud, on see teema nüüd kõigi tähelepanu all ning poliitikakujundajad ja julgeolekuametnikud üle kogu kontinendi on selle pärast üha rohkem mures.
Möödunud nädalal Sky News Arabiale antud intervjuus ütles Assad, et sõda, nõrk valitsemine ja korruptsioon on muutnud Süüria „õitsvaks“ baasiks Captagoni tootmise ja kaubanduse jaoks, kuid eitas tema või tema valitsuse seotust. Ta ütles, et vastutus lasub lääne- ja regionaalriikidel, kes „külvasid Süürias kaost“, sekkudes tema vastaste poolele.
Uued turud
New Lines Institute direktor Rose’i sõnul võib Euroopa kogeda sama stsenaariumit, mis on juhtunud Iraagis ja Türgis, märkides, et need kaks riiki olid populaarsed ümberlaadimiskohad Captagoni jaoks, kuid neist on nüüd saamas sihtturud. Iraagi võimud teatasid augusti alguses, et nad lõhkusid olulise võrgu pärast esimese Captagoni tehase avastamist juulis.
Ta ütles, et oht ei ole ainult Euroopa äärealade riikides, nagu Kreeka ja Itaalia, kus võimud konfiskeerisid 2020. aastal üle 14 tonni Captagoni, vaid ka kesk- ja põhjaosas, kus viimastel aastatel on toimunud arvukalt haaranguid Captagoni ladudele.
Saudi Araabia juhib maailmas Captagoni konfiskeerimist
2021. aastal lõhkusid nelja kontinendi kolleegidega koostööd tegevad Austria uurijad riikidevahelise jõugu, mis tõi Liibanonist ja Süüriast Euroopasse Captagoni tablette. Narkoring, mis kasutas ühe ristumiskohana Salzburgis asuvat pitsabaari, toimetas „vaese mehe kokaiini“ pitsaahjudes ja pesumasinates Saudi Araabiasse. Salakaubavedajate põhjendus oli, et saudid otsivad vähem tõenäoliselt Euroopast pärit laadungit.
Kuna uimastitega kaubitsetakse uutel marsruutidel, makstakse mõnele vahendajale mitterahaliselt koos uimasti endaga, mis tekitab kohalikule turule levimise ohu, ütles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uimastite ja kuritegevuse büroo mõtteviisiga kursis olev kõrge ametnik.
Captagoni kaubanduse laienev ulatus on ka USA-s murettekitav.
Kaks USA seadusandjat, French Hill ja Jared Moskowitz, esitasid juulis seaduseelnõu Assadi vastu uute sanktsioonide kehtestamiseks, kusjuures Hill nimetas Süüria liidrit „rahvusvaheliseks narkokuningaks“. Juunis avalikustas Bideni administratsioon oma strateegia, mille eesmärk on „häirida, alandada ja lõhkuda Assadi režiimiga seotud ebaseaduslikke Captagoni võrgustikke“, mis on ette nähtud eelmisel aastal vastu võetud Captagoni Aktiga.
Sel aastal kehtestasid Brüssel, London ja Washington sanktsioonid Süüria ja Liibanoni üksikisikute suhtes, sealhulgas kolme Assadi nõbu suhtes, keda nad süüdistasid Captagoni masstootmises.
Captagoni päritolu
Narkootikum ilmus esimest korda Saksamaal 1960. aastate alguses litsentseeritud ravimina kaubanime Captagon all. Selle peamine koostisosa oli fenetüliin ja seda määrati mitmesuguste seisundite, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning narkolepsia raviks.
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hakkasid 2000. aastatel tootmiskeskustena kerkima nii Süüria kui Liibanon. Tootmine kasvas pärast seda, kui Assadi-vastane rahvaülestõus oli julmalt purustatud ja sellest sai sõda, mis tõmbas kaasa piirkondlikud ja maailmariigid ning äärmusrühmitused. Pärsia lahe riigid on viimase kahe aastakümne jooksul olnud Captagoni suurim turg.
Miljard tabletti
Saudi Araabia paistab silma hoiatava loona selle kohta, mida Captagon võib ühiskonnale teha.
Süüria majandusteadlase ja uurija Karam Shaari sõnul, kes on Lääne valitsusi Süüria sõjamajanduse küsimustes nõustanud, on viimase kolme aasta jooksul konfiskeeritud enam kui miljard Captagoni tabletti, millest suurem osa on määratud Saudi Araabia kuningriiki.
Saudi meedik, Riyadhi riikliku haigla sõltuvust ja üledoosi ravivas osakonnas, nimetas olukorda kohutavaks, kuna noorukid tormasid haiglasse sageli pärast 10 või 15 tableti võtmist. Ta on näinud, et kasutajad on hakanud kasutama kahjulikumaid sünteetilisi uimasteid, nagu näiteks kristalset metamfetamiini. Katsed jõuda Saudi Araabia sise- ja tervishoiuministeeriumi ametnikeni ebaõnnestusid.
Üks Saudi Araabia kõrgem ametnik, kes palus enda nime avaldamata jätta, ütles, et kui Captagoni tarbimise ja narkoprobleemiga üldiselt ei tegeleta, võib see ohustada kroonprints Mohammed bin Salmani visiooni 2030. aasta majandusmuutuste plaanile, mis põhineb noorte mobiliseerimisel. Umbes 63% elanikkonnast on alla 30-aastased ja MBS jälgib isiklikult seda, mida Saudi Araabia võimud kirjeldavad kui narkosõda.
Narkootikum on muutunud populaarseks ka väljaspool Saudi Araabiat ja seda kasutatakse Araabia Ühendemiraatidest Jordaaniani, kus armee on värvatud võitlema Captagoni kaubandusega. Süüriast ja Liibanonist pärit Captagoni smuugeldamise lõpetamine oli teisipäeval Kairos toimunud Araabia välisministrite kohtumise päevakorras esikohal.
„Diplomaatiline tööriist“
Möödunud nädala intervjuus näis Assad seadvat Euroopa ja USA Süüria-vastaste sanktsioonide tühistamise ning majanduse ülesehitamiseks eraldatud vahendite saamise eeltingimuseks mis tahes edusammudele võitluses Captagoniga või Süüria põgenike kodudesse tagasipöördumise võimaldamiseks.
Assad kasutab Captagoni kui „diplomaatilist tööriista“, et püüda saada rahalist toetust Saudi Araabialt ja leevendada sanktsioone lääneriikidelt, ütles SOAS Lähis-Ida Instituudi direktor Lina Khatib, kes andis juunis Briti seadusandjatele tunnistusi.
Michel Duclos, endine Prantsuse suursaadik Süürias, kes on praegu seotud Montaigne'i Instituudi ja Atlandi Nõukoguga, ütles, et Assad kasutab Captagoni läbirääkimiste vahendina, nii nagu tema isa Hafez kasutas 1970.–1990. aastatel Lähis-Ida terrorirühmituste varjatud toetust.
„Nad loovad probleemi ja positsioneerivad end siis ainsatena, kes suudavad selle lahendada,“ ütles Duclos Assadidele viidates.
