Euroopa konkursi peapreemia on 10 000 eurot, millele lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Lepsi sõnul on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalik sündmus juba paarkümmend aastat. „Ühel korral on peaauhinna võitnud ka Eesti. Esimest korda pälvis Eesti 18 riigi seast peaauhinna 2017. aastal, kui konkursi võitis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse projekt,“ selgitas ta.

Sel aastal on konkursile oodatud inimkaubanduse tõkestamise projektid, mis keskenduvad ennekõike tööalase ekspluateerimise ennetusele ja vähendamisele. Tänavu korraldab konkurssi eesistujariik Hispaania.

Tähtaeg 15. september

Konkursile oodatakse algatusi, mis kujundavad norme ja edastavad ennetussõnumeid. Algatused peavad olema juba käimas ja saavutanud vähemalt osa seatud eesmärkidest ja tulemustest. „Projektid peavad toetama uuenduslikke lahendusi, mida on võimalik teistesse riikidesse üle kanda, ja igas vaates soosima eri ametkondade infovahetust ja koostööd,“ täpsustas Anu Leps justiitsministeeriumist.

Ministeeriumid julgustavad kandideerijaid kasutama projektide planeerimisel meetodeid, mis on kuritegevuse vähendamisel ja ennetamisel näidanud tõendatud tulemusi.

Projekt tuleb esitada hiljemalt 15. septembriks 2023 inglisekeelsel vormil justiitsministeeriumile e-aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2023“. Vormi ja teabe nõuetest ja tingimustest leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Seejärel valitakse esmalt riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 29. septembriks valikukomisjonile.

Komisjoni kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Rootsist, Hispaaniast, Belgiast ja Ungarist. Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 13.–14. detsembril 2023 Valencias toimuval Euroopa parimate kuriteoennetuse praktikate konverentsil. Seal on võimalus osaleda iga riigi esindajal, et tutvustada oma projekti ideed ning tutvuda ka teiste riikide praktikatega.