CityBee juht: Tallinna transpordisüsteemi kordasaamiseks on vaja poliitilist tahet

Infrastruktuuri ja liikuvuse parandamiseks on viimane aeg võtta vastu muutunud liikuvusvajadusi arvestavaid poliitilisi otsuseid ja asuda reaalsete tegudeni. See eeldab, et nii riik, omavalitsused kui teenusepakkujad teevad omavahel koostööd, soosimaks jätkusuutlikumat linnaruumi ja leidmaks tarbijale mugavaima ühenduse kodu ning soovitud sihtkoha vahel.

Tänavusel Arvamusfestivalil arutasime erinevate pooltega, kuidas liikuvusviiside ristkasutusega lahendada autostumisega kaasnevaid probleeme ning kuidas arendada süsteemi nii, et tarbija selle omaks võtab.

Arutelust jäi kõlama, et liiklejaid häirib, kuidas ühistranspordipeatuste, -marsruutide, -piletite ja sõiduaegade ehk kogu võrgustiku koos toimimises ja sujuvuses on tugevaid vajakajäämisi. Seda nii linnades kui ka linna lähipiirkondades.

Nii linnaliikluse kui ka linnalähiste alade ühenduvuse puhul on oluline taktplaanis ehk regulaarse ja sagedase intervalliga transport, kus oluline on kättesaadavus ja ühilduvus teiste transpordivahenditega. Senise poliitika puhul ei ole arvestatud transpordiühenduste, sõidugraafikute ja peatuste vahelise sünergiaga ning seetõttu on ühest kohast teise jõudmine vaevaline.

Tänase elutempo juures, kus iga minut on sisuliselt arvel, ei taha keegi kulutada päevast tervet tundi, et ühistranspordiga mitmeid kordi ümber istudes kodust lõpuks soovitud kohta jõuda. Seepärast valitaksegi vahemaadeks, mida muidu võiks läbida ratta või ühistranspordiga, isiklik sõiduauto.

Tarbija eelistab ühistranspordi ja eravahendite koostoimimist

Autostumise probleemi lahendamiseks ja inimeste liikuvuse parandamiseks on vaja poliitilist tahet ja otsuseid. Luua tuleb ühtne süsteem ning arendada transpordiliikide ristkasutust nii mugava transpordiühenduse kui ka erinevate alternatiivide pakkumisel. See tähendab, et me ei peaks keskenduma enam isikliku auto omamisele ja alternatiivina ühele ühistransporditeenusele, vaid töötama selle nimel, et eri transpordiliigid moodustaksid omavahel terviku ning tarbijatel oleks tõesti võimalik isikliku sõiduauto või pere teise auto omamisest loobuda.

Kui poliitilised otsused soodustavad vaid tasuta ühistransporti, siis see ei muuda seniseid linnaliikluse probleemkohtasid. Linn võib uuendada bussitaristut, aga see ei ole märkimisväärselt suurendanud ühistranspordi eelistatavust – nii nagu ei ole aastatega toonud ka tasuta ühistransport hüppelist kasvu selle kasutamisse. Linna ühistranspordi võrgustik on oluline, kuid ei saa vastata kõikide vajadustele.

Meie riigi ja linnade väiksust arvestades ei saa luua sadu liine, mille vahel reisijad saaksid valida. Vajalik on avaliku transpordi ja erateenuste koostöö nii, et tekiks sünerga ühissõidukite, jagamisteenusel põhinevate sõidukite ja jalgrataste või tõukerataste vahel.

Erasektor ootab suuremat kaasatust riigi ja omavalitsuste otsustusprotsessidesse

Suuremates keskustes, eeskätt Tallinnas on vaja tervikvisiooni, kuidas linnaruum ja linna lähipiirkonna ruum inimeste liikuvust kui tervikut toetab.

See eeldab, et nii riik, omavalitsused kui ka erasektori teenusepakkujad teevad lubaduste andmise kõrval omavahel reaalset ja sisulist koostööd, leidmaks tarbijale mugavaima ühenduse kodu ning soovitud sihtkoha vahel. Alustama peab terviku planeerimisest, leppima kokku, kuidas see saavutada, jagama ära, mida keegi teha saab ning nüüd ja kohe pihta hakkama.

Isiklikele sõiduautodele tuleb eraldada vähem ruumi, et vähendada liiklustihedust ning luua linna rohkem rohelust ja ruumi alternatiivsetele liikumisviisidele nagu jagamisteenustele, ühistranspordile ja rattale. Selle poole tuleb pürgida kõik koos, mitte iga turuosaline eraldi.

Täna on meil väga keeruline näiteks Tallinna äärealadel pakkuda korralikku sõidujagamisteenust, mis tooks reisijad lähemale linna ühistranspordile.

Kokkulepped autode parkimistsoonideks on omavalitsustes rasked tekkima. Kogukonna vajadus on suur ja inimesed on valmis muutusteks.

Muutusteks valmis

Meie sõidujagajana oleme muutuste loomiseks valmis ning ootame väga, et meid kaasataks rohkem riigi ja kohalike omavalitsuste otsustusprotsessidesse. Lõpuks on meil kõigil ühine visioon – muuta linna- ja elukeskkond inimestele paremaks ning liikumine mugavamaks ilma, et peaksime sõitma isikliku sõiduautoga.

Praegu meil puudub poliitiline tahe ja liikuvusviiside mugavaks ristkasutamiseks terviklik süsteem, mispärast on paljudele isikliku sõiduauto omamine ikka veel paratamatus.