Swedbanki majandusprognoos: Eesti lähiaja väljavaade on vilets. Toiduainete hinnalangust pole mõtet oodata
(39)
Swedbanki värsket majandusprognoosi tutvustavad peaökonomist Tõnu Mertsina ja vanemökonomist Liis Elmi.
Eesti majandus on languses ja selle lähiaja väljavaade kehv. See on hakanud ka tööturule rohkem mõju avaldama. Samas on inflatsioon aeglustumas ja reaalpalga kasv peaks hakkama tasapisi tarbimist suurendama.
Kuidas mõjutab pikaleveninud majanduslangus tööturgu?
Millist inflatsiooni me Eestis prognoosime?
Kui kaua veel intressimäärad tõusevad?
Kuidas läheb meie kaubanduspartneritel ja millal hakkab välisnõudlus Eesti eksporti rohkem toetama?
Neile ja muudele majandust puudutavatele küsimustele annavad ökonomistid prognoosi esitlusel vastused.
Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majanduse ootused ja prognoosid osutunud tegelikest majandustulemustest halvemaks. Ta lisas, et Põhjamaade majapidamised saavad küll tõusvate intressimääradega hakkama, kuid vähendavad tarbimist.
Euroopa Keskpank tõstab septembris taas intressimäärasid, kuid järgmise aasta esimesel poolel ehk kevadel hakkab neid langetama. „Intressimäärad ei jää kõrgele pikaks ajaks,“ ütles Mertsina. Euribor jõuab varsti tippu.
Toiduainete hinnalangust pole mõtet oodata
Mis puutub Eesti majandusse, siis Mertsina sõnul jätkub majanduse mahu vähenemine ka sel aastal, teisisõnu on lähiaja väljavaade vilets ja langusest taastumine tuleb tõenäoliselt aeglane. Majandussektorite kindlustunne halveneb. Kiire hinnakasv on andnud löögi Eesti ekspordi konkurentsivõimele. Sel aastal väheneb Swedbanki prognoosi järgi Eesti majandus püsivhindades 2 protsenti, kuid peaks järgmisel aastal kasvama 2 protsenti ja ülejärgmisel aastal 3 protsenti.
Ettevõtete kasumite kasv ja kasumlikkus taanduvad. Mertsina sõnul on eratarbimise maht suurel määral vähenenud, kuid samal ajal kasvab reaalpalk, seega eratarbimine peaks lähiajal taas suurenema.
Liis Elmiku sõnul kasvavad hinnad aeglasemalt kui varem, eelkõige energiahindade alanemise tõttu. Järgmise aasta algul hinnakasv taas kiireneb, seoses maksumuudatustega. „Talv peaks tulema eelmisest kergem,“ nentis Elmik. Toiduainete hinnad peaksid stabiliseeruma kõrgel tasemel, olulist toiduhinna odavnemist ei ole oodata. Järgmisel aastal peaks keskmine palk tõusma kiiremini, kui hinnad. „Palgakasv püsib kiire, ostujõud paraneb.“
Eesti paistab Leedu ja Läti majanduste kõrval silma pigem negatiivselt. „Eesti on saanud võrreldes Leedu ja Lätiga tugevama löögi majandusele,“ ütles Mertsina.
Tööpuudus kasvab mõõdukalt
Vaatamata pikemat aega kestnud majanduslangusele, on tööjõuturg hästi vastu pidanud. Hõive, mis on juba niigi ajalooliselt suurim, peaks sel ja ka järgmisel aastal suurenema, kuid samas aeglustub selle kasv. Kõrge tööhõive, struktuurse tööjõupuuduse ja jooksevhindades majanduskasvu jätkumise tõttu ei tõuse meie hinnangul töötusemäär kõrgele. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine töötusemäär sel aastal 6,5 protsendini, järgmisel aastal 6,7 protsendini ja langeb 2025. aastal 5,4 protsendini.
Tugeva tööturu ja jõulise palgakasvu juures on majapidamised saanud siiani hästi hakkama tõusnud intressimääradega. Tähtajaks tasumata laenude osakaal krediidiasutuste kogu laenuportfellist on jätkuvalt väga väike. Kõrged intressimäärad on majandusele tervikuna küll suur lisakulu, kuid nende negatiivne mõju majanduskasvule on väiksem kui liiga kiirel inflatsioonil. Samas, tuleks arvestada, et intressimäärade tõusu mõju nii meie kaubanduspartnerite kui ka Eesti majandusele on suurenemas.
Nõrk nõudlus, majanduslangus, halvenenud kindlustunne ja tõusnud intressimäärad on vähendanud investeeringuid. Majapidamiste ja ettevõtete uute laenude maht väheneb ning nende laenujäägi kasv on eelmise aasta erakorraliselt kiire tempo juurest aeglustunud. Tööstusettevõtete investeeringuid hoiab tagasi ka tootmisvõimsuste rakendatuse oluline vähenemine. Vaatamata sellele plaanivad tööstusettevõtted Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või parandada kasumlikkust. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või suurendama oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab. Nii peaksid järgmisel aastal investeeringud taas suurenema.
